temperatuuri. Saagide õlitussüsteemid Mootorsaagidel on kaks õlitussüsteemi: 1. väntmehhanismi õlitab bensiini hulka segatud õli, mis pihustatult tungib laagritesse läbi vastavate avade ja kanalite. Pidevalt juurdetulev õlikelme aitab jahutada ka silindrit ja kolbi. Mootori käivitamisel jõuab õli laagritesse alles 1-2 minutiga, seepärast tuleb pärast käivitamist lasta mootoril töötada esialgu tühikäigul. 2. saeketti ja saeplaadi soont õlitatakse enamikul saagidel surve all automaatselt. Saeaparaadi õlitussüsteem koosneb õlipaagist, mis on valatud koos karterikerega, ning varbkolb-õlipumbast, mida käitab väntvõll ja mis surub õli kanalite kaudu saeketile ja saeplaadi soonde. Õlipaagis on õlifilter. Jõuülekanne Vene mootorsaagidel (Družba, Ural) kanti pöördemoment väntvõllilt vedavale tähtrattale läbi siduri ja reduktori. Kaasaja lääne mootorsaagidel kandub
Suurematel saemarkidel toimub määrimine väntvõlli kanali kaudu spetsiaalse määrdepritsi abil kus määret lüüakse pritsiga mitte rohkem kui 2x. Ülemäärimine põhjustab siduri saastumise määrdega mis põhjustab siduri libisemise. Igapäevane hooldus · Puhastada mootorsaag väljastpoolt · Puhastada õhufilter, vigastatud õhufilter vahetada. · Pöörata saeplaat nii, et selle alumine pool jääks ülemiseks. · Puhastada saeplaadi soon ja õlitusavad. · Puhastada starteri ja sidurikatte alune ning ketipidur. · Puhastada silindri jahutusribid. · Teritada saekett ja kontrollida keti pingsust. NÜRI KETIGA SAAGIDA EI TOHI! Iganädalane hooldus · Viilida maha saeketile tekkinud kidad. · Määrida siduri laagrit. Igakuine hooldus · Pesta kütuse ja õlipaagid puhta bensiiniga. · Puhastada karburaator. · Puhastada süüteküünal.
langetamise erandjuhud ja ohtlikud langetusolukorrad. Järgnevalt on näidatud, kuidas langetatakse erineva jämedusega puid: 1. Tüve läbimõõt on väiksem juhtplaadi pikkusest. Tarbetute liikumiste vältimiseks on mõistlik etteraie lõiked teha alumise saepoolega ja põhilõige pealmise saepoolega. Tuleb olla tähelepanelik vajaliku paksusega pideriba jätmisel. Puu kallutada langema langetuslabida või kiilu abil. 2. Tüve läbimõõt on kuni 2 saeplaadi pikkust. Etteraie lõiked teha alumise saepoolega, vajadusel kahelt poolt. Põhilõike tegemiseks süvistatakse saag puusse mõttelise pideriba tagant alumise saepoolega lõigatakse ülemise saepoolega kuni jääb vajaliku paksusega pideriba ja tehakse põhilõige kellaosuti liikumise suunas alumise saepoolega kuni on jäänud vajaliku paksusega pideriba. Langetuslabidas või kiil tuleb saeteesse etteraie vastasserva asetada, kui põhilõikest on sooritatud üle poole
muudel juhtudel 2 aastat. Raieaastat ei loeta liitumisaja hulka. Lageraietega metsa ülestöötamine oli ja on Eesti tigimustes valitsev, kuna sellise raiestiku taasmetsastamine on kõige edukam. Aastas raiutakse Eestis lagedaks umbes 0,5 % metsamaast. Lageraietele mõeldud harvesterid on massiga 15 tonni ja rohkem, ning võimelised langetama 50-60 cm tüveläbimõõduga puid. Käsitsiraiel kasutatakse suurema võimsusega ja saeplaadi pikkusega mootorsaage kui HR-l. Harvesteriga töötades on sobiv kokkuveoteede vahekaugus 15-20 m, sama ka käsitsitööl. Lageraiet on soovitav teha vaid külmunud pinnasega, vähendades juurepessuohtu, lõhkudes vähem pinnast ja taimestikku, häirides vähem loomi ja linde (k. a. raierahu periood 15. 04.-15. 06.) Lageraielangile jäetakse kasvama Ks ja Mä seemnepuud, millisteks valitakse heakasvulised, terved, heade tüve- ja võraomadustega ning hea viljakandvusega puud.
annaabi.ee 
