2000 6 213 000 m 3 948 000 m 694 000 t 1 602 000 t 619 000 t 3 3 2009 8 125 000m 4 315 000 m 1 134 000 t 915 000 t 485 000 t Nagu tabeliski näha, siis kõik toodangud on suurenenud peale vineeri ja saematerjali toodangu. Kui 2000. aastal toodeti vineeri 1 602 000 t, siis 2009. aastaks oli see langenud 915 000 t-ni, ning saematerjal oli 2000. aastal 619 000 t, siis 2009 aastaks oli see langenud 470 000 t-ni. Toomine saematerjalis kahanes 149 000 t- ja vineeris 687 000 t võrra. Kõige rohkem on suurenenud ümarpalgi tootmine. Kui 2000 aastal toodeti 6 213 000 m3 palki, siis 2009 aastaks oli see kasvanud 8 125 000 m3-ni. Ümarpalgi tootmise kasv on olnud 1 912 000 m3. Neist toodetest viiakse maailmaturule ümarpalk (16 000 m3), saematerjali (16000 m3) , paberit (90000 t) ja vineeri (2000 t). Sisse toob argentina samasuguseid metsa tooteid: ümarpalk (81670 m3), saematerjal (38 000 t),
oma ruumala vastavalt niiskuse muutumisele. Selline muutus toimub erinevates puiduliikides isemoodi. Suuremad muutused toimuvad tavaliselt tihedamatel puuliikidel (tugevalt töötavad: pöök, pärn, keskmiselt saar, tamm, vaher; vähem mänd, lehis, kuusk). Kaardumine on pikisuunaline kuju muutumine, mis on põhjustatud puidu sisepingetest (malts- ja lülipuidu erinevast kuivamis-kahanemisest), aastarõngaste suurusest, suunast saematerjalis või materjali ebaõigest virnastamisest. Kõmmeldumine on puidu ristlõike kuju muutumine kuivamisel, mis on põhjustatud kokkukuivamise erinevustest radiaal- ja tangentsiaalsuunas. Kahanemine on põhjuseks, miks palgist täisnurkse või ümmarguse läbilõikega laua või lati väljasaagimisel nende vorm ja kuju kuivatades ebakorrapäraselt muutub. Kõmmeldumise ulatus oleneb eelkõige aastarõngaste suunast puidus.
(täiesti mustad, kõvad tiivad, pikad suised- palju sorte) PUIDU RIKKED Oksad- võivad hilisemal töötlemisel olla suureks tüliks, sest nt kuuse oksad on teada olevalt väga kõvad Eri materjalides esineb eriliiki oksi, mida liigitatakse veel ka nende asukoha järgi. Nt ümaroks, ovaaloks, piklikoks (e kuju järgi) Külgoks, servoks, kantoks, õmblusoks, sõrgoks, koondoksad (e asukoha järgi saematerjalis) Elusoks, kõduoks, tubakoks, umboks (oksa enda kahjustatuse järgi) Lõhed- säsilõhed, ringlõhed, kuivamislõhed, külmalõhed, pikselõhed ( jagunevad veel omakorda paigutuse alusel, olemuselt: ots, serv, külg, kitsas, lai, sügav) Säsilõhed- levivad raadiuse või diameetrisuunas. Ringlõhed- levib spiraali või keerme taoliselt mööda aastarõngast. Külmalõhed- tekivad tihti ringlõhena malts- ja
(täiesti mustad, kõvad tiivad, pikad suised- palju sorte) Puidu rikked: Oksad- ümaroks, ovaaloks, piklikoks, Külgoks, servoks, kantoks, õmblusoks, sõrgoks, koondoksad Elusoks, kõduoks, tubakoks, umboks Lõhed- säsilõhed, ringlõhed, kuivamislõhed, külmalõhed, pikselõhed (need jagunevad veel omakorda paigutuse alusel, olemuselt- ots, serv, külg, kitsas, lai, sügav) Koondelisus- antud ümarmaterjali järsk koondumine tüvest ladvapoole (põhjustab kaldkiulisust saematerjalis, spoonis). Tüüakus- ümarmaterjali tüükaosa väga järsk suurenemine (meetri pealt 1,2 korda suurem kui tüüka osa) Kurmulisus- tähtjas-sagaralise kujuga Pahk- puidu kiudude ebakorrapärase kasvu ja vohamisega puidu paiklik paksenemine. Kõverused- Kaldkiulisus e kaldsüülisus- puidukiudude kõrvalekaldumine pikkiteljest. Ränipuit- paikne ränipuit (kord tuul ühelt, kord teiselt poolt- põllul), lausränipuit (mere ääres, kus tuul enamasti ühelt poolt) Salmilisus-
laudade mõõdud olema lõplikest mõõtudest veidi suuremad. Peab arvestama, et saetud materjal kahaneb õhukuivaks kuivatamisel vastavalt niiskuse vähenemisele 30%-lt ( rakuseina niiskuse küllastuspunkt) 20%-le (õhukuiv). Seega tuleb aastarõngaste suunda arvestades mõõtudele lisada ca 1/3 kahanemisprotsendist. Kaardumine on pikkisuunaline kuju muutumine, mis on põhjustatud puidu sisepingetest (malts- ja lülipuidu erinevast kuivamis-kahanemisest), aastarõngaste suurusest, suunast saematerjalis või materjali ebaõigest virnastamisest. Erinevad kujumuutused, mis leiavad aset kuivamisel, on toodud ära joonisel 50 Nagu kaardumine oleneb ka materjali keerdumine aastarõngaste suunast materjalis. Põhjuseks võib-olla ka puu keerdkasv. Joonis 50. Puidu kujumuutused kuivamisel. A- keerdumine; B- Kõmmeldumine; C- Serva pikkikaardumine; D- Pikkikaardumine _____________________________A. Roos______________________________ 36
annaabi.ee 
