teistel ainult 1 paar. 66. Enamus suurtest vähkidest on röövloomad või raipesööjad õige 67. Nimeta kümnejalalisi vähke, kes elavad Läänemeres. 1) hiina villkäppkrabi 2) läänemere krevett 3) põhjamere garneel 68. Kakandilised elavad maismaal; meres; magevees 69. Kakandilistel on lüliline keha; keha dorsoventraalselt lamenenud 70. Eesti suurim kakandiline on Saduria entomon merikilk, elab Läänemeres 71. Maismaal elavad kakandilised hingavad lõpustega 72. Vesikakand kasvatab kaotatud jala asemele uue jala õige 73. Kuidas eristada keldrikakandit mullakakandist? Mullakakand erineb keldrikakandist seljakilbikeste kuju ja viimase lüli poolest 74. Kakandite hulgas on liike, mis on inimtoiduks õige 75. Kõige suurem kakand on Bathynomus giganteus harilik hiidkakand, elab Vaikses ookeanis:
Tuntumad liigid kuuluvad kahte eluvormi. Koonusekujulise skeletiga tõruvähid perekond Balanus on substraadiga seotud jäigalt. Eestis Balanus improvisus Liikide arv: Eestis 1 Kirjandus: - II Rühm: Ülemvähid on mõõtmetelt suuremad vähid kui alamvähid. Mõned liigid suudavad elada ka maismaal. Selts: Kakandilised Isopoda Kakandilised on laiovaalse plaatja kehaga. Neid elutseb arvukalt mitmesugustes veekogudes ja ka maismaal. Esindajad: vesikakand Asellus aquaticus, merikilk Saduria (Mesidotea) entomon, mullakakand Oniscus asellus, tavaline keldrikakand Porcellio scaber. Liikide arv: Eestis 5-6 liiki Kirjandus: - Selts: Kirpvähilised Amphipoda Kirpvähilised on kakandilistega üsna sarnased, kuid erinevalt nendest, külgedelt kokkusurutud ning seetõttu küljelt vaadatuna veidi küürus (komakujulised) kehaga vähid. Neid on väga arvukalt veekogude põhjal, eriti kaldapiirkonnas. Tavalisemad liigid
Pseudoabüssaalis valitseb tihti stagnatsioon ja hapnikupuudus; see kaob, kui väinadest taas merevett sisse tulvab. Meri on noor (umbes 10.000 aastat) ja loomastik noor; kohapääl tekkinud liike polegi. Fauna koosneb vähestest mere- ja vähestest mageveeliikidest, mõlemad eurühaliinsed. On mõned Põhja järvedele ja riimveelistele suudmetele iseloomulikud, hapnikunõudlikud liigid, nn. jääaja reliktid, näiteks Saduria entomon, Mysis relicta, Pontoporeia femorata, Myoxocephalus quadricornis, Phoca hispida. Läänemere zooplanktoni näiteid: keriloomi, vesikirbulisi, aerjalgseid, limusevastseid, ainurakseid. Läänemere põhjaelustik: Taani väinades: madutähed, merisiilikud, meritähed, hulkharjas- ussid, limused. Keskosas: hulkharjas- ussid, limused. 93. Ponto-Kaspia bassein, on samuti olnud vaheldumisi mageda ja riimveega, aga Läänemerest kauem
ja pseudoabüssaal. Pseudoabüssaalis valitseb tihti stagnatsioon ja hapnikupuudus; see kaob, kui väinadest taas merevett sisse tulvab. Meri on noor (umbes 10.000 aastat) ja loomastik noor; kohapääl tekkinud liike polegi. Fauna koosneb vähestest mere- ja vähestest mageveeliikidest, mõlemad eurühaliinsed. On mõned Põhja järvedele ja riimveelistele suudmetele iseloomulikud, hapnikunõudlikud liigid, nn. jääaja reliktid, näiteks Saduria entomon, Mysis relicta, Pontoporeia femorata, Myoxocephalus quadricornis, Phoca hispida. Loomastik on eri osades erinev: Taani väinades: madutähed, merisiilikud, meritähed, hulkharjas- ussid, limused, keskosas: hulkharjas- ussid, limused, Läänemere põhjapoolse (magedama) osa põhjaloomi mudapõhjalt: hironomiidivastseid, limuseid, väheharjasusse, limuseid, vähid 93. Ponto-kaspia loomade kompleks: kus ja miks kujunenud, mille poolest Eesti vete jaoks oluline
annaabi.ee 
