•kaitsta mootorit korrosiooni ja sadestuste eest Jahutusvedelik G 48: roheline või sinine, Jahutusvedelik G 12 : punane või roosa, mõeldud kasutamiseks eeskätt kaasaegsetes mootorites, kus kasutusel palju alumiiniumisulameid Jahutusvedelik G 30 (G 12+): lillat värvi, kõige uuem spetsifikatsioon Nõuded jahutusvedelikele: • kindlates piirides viskoossus ja hea soojusjuhtivus • kõrge keemistemperatuur • madal külmumistemperatuur • mitte tekitama sadestusi mootori jahutussüsteemi seintele • ei tohi mõjuda korrodeerivalt • hea keemiline ja füüsikaline stabiilsus • ei tohi olla tuleohtlik ja mürgine • vastuvõetav hind Nõuded pidurivedelikele: •aurukorkide tekke vältimiseks peab keemistemperatuur olema kõrgem kui võimalik vedeliku töötemperatuur pidurisüsteemis •ei tohi mõjuda korrodeerivalt ega kahjustada kummi- ja plastdetaile •head määrimisomadused •hea stabiilsus
tippkvaliteeti Euroopas B 4 määrimisomadusi hästi säilitavad kõrge kvaliteediga õlid otse sissepritsega mootoritele B 5 määrimisomadusi hästi säilitavad madala viskoossusega õlid Õlide temperatuurid mootori töötamisel Kõigekuumem on temperatuur kolvi sõrme juures 140....220*C Väntvõlli kaelas 100.....170*C Mootori karteris 80....150*C Nukkvõlli juures 80....110*C Mootoriõli tekitab sadestusi Põlemiskambritele, küünaldele, kolbide põhjadele, klappidele, kütusepihustitele koguneb TAGI (350...400*C) Kolbidele tekib pruun läbipaistev kiletaoline sete LAKK (150....300*C) Filtritesse, karteri tuulutuse voolikutesse, klapikambri kaanele (sisse poole) tekib mudataoline pehme sade, mida nimetatakse SLAMM (50...150*C) Miks tekib slamm ? Halb karteri tuulutus Halb mootoriõli kvaliteet Halb kütuse kvaliteet Mootor töötab pidevalt rasketes tingimustes
Sagedamini esinevad vead kasutatakse liialt sageli klaasipesuainet ja seejärel pühitakse ainult lapiga, mille tulemusena on pinnal justkui rasvane kile. Klaaspinna puudutamise jäljed jäävad eriti hästi näha. Pind tundub pidevalt räpane. 3 MIDA TEHA? puhastada pind sinna ladestunud tensiididest jätkata hooldust vee ja mikrokiudlapiga või ainega puhastamisel vältida üledoseerimist Email ei talu karedaid töövahendeid sadestusi emailpinnalt võib eemaldada vedela küürimisainega vältida happelisi puhastusaineid või olla nendega eriti ettevaatlik puhastamisel kasutada neutraalseid või nõrgalt aluselisi puhastusaineid Nahk Puhastamine: lahtine mustus eemaldatakse imedes määrdunud kohad puhastatakse seebilahuses niisutatud koristuslapiga seejärel pind kuivatatakse puhastamise järel võib pinda kaitsta sobiva õli või muu nahahooldusainega Nahka kahjustavad:
Väiksema erinevuse korral võetakse edasise arvutuse aluseks arvutatud koldest väljuvate gaaside temperatuur, mille järgi leitakse koldest väljuvate gaaside entalpia ja arvutatakse valemiga kolde soojusvastuvõtt. 24. Küttepindad e väline saa stu min e Katla töötamisel kattuvad küttepinnad põlemisgaasi poolt sadestuste, tuha, räbu ja tuhaga. Tahke põlemisjäägi sadenemist küttepindadele nimetatakse väliseks saastumiseks ja küttepindadele kogunevaid sadestusi välisteks sadestisteks. (Auru- ja veepoolsest küljest kattuvad küttepinnad katlakivi, katlamuda ja vees lahustuvate sooladega ning sel juhul on tegu sisemise saastumise ja sisemiste sadestistega.) Nii välimised kui ka sisemised sadestised vähendavad küttepindade soojusläbikande tegurit. Sadestuste tõttu kujuneb põlemisgaasi jahtumine katlas väiksemaks, kui puhaste küttepindade puhul, väheneb katla kasutegur ja soojusvõimsus (1mm katlakivi suurendab kütusekulu ca 2 %)
Väiksema erinevuse korral võetakse edasise arvutuse aluseks arvutatud koldest väljuvate gaaside temperatuur, mille järgi leitakse koldest väljuvate gaaside entalpia ja arvutatakse valemiga kolde soojusvastuvõtt. 24. Küttepindad e väline saa stu min e Katla töötamisel kattuvad küttepinnad põlemisgaasi poolt sadestuste, tuha, räbu ja tuhaga. Tahke põlemisjäägi sadenemist küttepindadele nimetatakse väliseks saastumiseks ja küttepindadele kogunevaid sadestusi välisteks sadestisteks. (Auru- ja veepoolsest küljest kattuvad küttepinnad katlakivi, katlamuda ja vees lahustuvate sooladega ning sel juhul on tegu sisemise saastumise ja sisemiste sadestistega.) Nii välimised kui ka sisemised sadestised vähendavad küttepindade soojusläbikande tegurit. Sadestuste tõttu kujuneb põlemisgaasi jahtumine katlas väiksemaks, kui puhaste küttepindade puhul, väheneb katla kasutegur ja soojusvõimsus (1mm katlakivi suurendab kütusekulu ca 2 %)
Oksüdeerumisprotsessi kiirendavad mitmed metallid (vask, raud, plii), millega õli kokku puutub. Mõned metallid (alumiinium, tina) aga pidurdavad seda. Mootoriõli on seda kvaliteetsem, mida kõrgemal temperatuuril ning mida aeglasemalt oksüdeerumine kulgeb. Termiliselt täiesti stabiilseid õlisid ei ole. Õli kuumenedes tekivad mitmesugused hapnikuühendid, mis sadestuvad detailidele, jäävad õlisse heljuma või lahustuvad õlis. Olenevalt temperatuurist, tekib kolme liiki sadestusi: Tagi, lakk, slamm Tagi tekib seal, kus õli temperatuur ulatub 550...400°C. Detailideks, kuhu tagi ladestub, on mootorite põlemiskambrid, kolvi põhi, klapid, kütusepihustid, küünlad. Põhiosa tagist moodustavad õlis leidunud polütsüklilised areenid ning asfaltvaikained. Tagisse ladestuvad ka kütuse mittetäielikul põlemisel tekkinud produktid ning küttesegusse ja õlisse sattunud mitmesugused tahked lisandid. Veel soodustab tagi teket mootori alakoormus
Oksüdeerumisprotsessi kiirendavad mitmed metallid (vask, raud, plii), millega õli kokku puutub. Mõned metallid (alumiinium, tina) aga pidurdavad seda. Mootoriõli on seda kvaliteetsem, mida kõrgemal temperatuuril ning mida aeglasemalt oksüdeerumine kulgeb. Termiliselt täiesti stabiilseid õlisid ei ole. Õli kuumenedes tekivad mitmesugused hapnikuühendid, mis sadestuvad detailidele, jäävad õlisse heljuma või lahustuvad õlis. Olenevalt temperatuurist, tekib kolme liiki sadestusi: Tagi, lakk, slamm Tagi tekib seal, kus õli temperatuur ulatub 550...400°C. Detailideks, kuhu tagi ladestub, on mootorite põlemiskambrid, kolvi põhi, klapid, kütusepihustid, küünlad. Põhiosa tagist moodustavad õlis leidunud polütsüklilised areenid ning asfaltvaikained. Tagisse ladestuvad ka kütuse mittetäielikul põlemisel tekkinud produktid ning küttesegusse ja õlisse sattunud mitmesugused tahked lisandid. Veel soodustab tagi teket mootori alakoormus
annaabi.ee 
