Veevarud Kuuba kaks suurimat jõge on Cauto ja Almendares. Suurim looduslik järv on Laguna de Leche, pindalaga 67,2 km2, ja suurim reservuaar Zaza, pinalaga 113,5 km2. Jõed Cauto on Kuuba suurim jõgi ja see on 370 km pikk. Seda jõge kasutatakse transpordiks, vesi seal pole joodav ning leavatatav ala jõest, on ka vaid 70 km pikk. Pealinna varustab veega Almendares'i jõgi, mis on 40 km pikk. Jõed toituvad sademetest ning nende vooluhulk on suurem sademeterikkal perioodil ja väiksem kuival perioodil. Järved Suurim järv on Laguna de Leche, kus asub kariibi flamingo looduslik elupaik. Selle järve vesi on piimjat värvi, kuna järve põhi on lubjakivist. Veekogude tähtsus majandusele Jõgesid kautatakse suhkru ning muude tööstuskaubade transpordiks. Kuigi pole laevatatavaid jõgesid Kuubas palju, mängivad nad suurt osa kaupade transpordis. Veekogude reostus Palju põllumajanduslikku saastet satub jõgedesse ja sealt omakorda merre
Kahjureid pole esinenud ja taimede lehestik on terve. Haigustest Närbumistõbi Põhjustajaks on seen Verticillium dahliae.Koorel tekivad oranikad laigud .Võra on hõrenenud.Lehed on väikesed, hallid ning varisevad varakult.Viljad jäävad väikeseks ja on halvema maitsega.Ka võivad olla kahjustatud üksikud oksad. Endomükoos põhjustajaks seen Monilia. Viljad on kahvatud, sisu veeldunud,värvunud määrdunudvalgeks.Viljal on ebameeldiv lõhn. Kärntõbi levib sademeterikkal aastal.põhjustajaks seen Fusicladium carpophilum.Lehed ja viljad kattuvad järk järgult tumeda kirmega ja varisevad. Eriti rohkelt on kärntõbe Taga Baikali sortidel. Kasutatud materjal: http://www.marjasontervis.ee/pages/astelpaju.php http://www.astelpaju.ee/ 3
aga nektari vee- ja suhkrute sisaldusest. Ehk, mida rohkem on mees lihtsuhkruid, glükoosi ja fruktoosi, seda parem on tema toiteväärtus. Kui mees on glükoosi palju, siis see kiirendab mee kristalliseerumist. Mee kristalliseerumise tasakaalustajaks on, fruktoos (puuviljasuhkur), kui seda on mee sisalduses ülekaalus, siis kristalliseerub mesi aeglasemalt. Mee värvus, lõhn, maitse, tihedus, kristalliseerumise iseloom sõltuvad meetaimedest, mille õielt mesi on korjatud. On täheldatud, et sademeterikkal suvel on mesi heledam, põuasel suvel aga tumedam. Mesi on heledam, kui see on vurritatud suve esimesel poolel, kui kesksuvel või sügisel vurritatud mesi. Kui tuua võrdluseks erinevaid korjetaimi, siis valge ristiku (Trifolium repens) mesi on hele. Kanarbiku (Calluna vulgaris) mesi on punakas kuni tumeroheka varjundini. Eestis ongi ülekaalus segaõiemesi. See on korjatud paljude taimede õitest, mis antud perioodil õitsevad. Väga harva on võimalik saada mõne spetsiifilise taime
Viimasel ajal on täheldatud väävlipuudusest tingitud kvaliteedi langemist toidunisul. Raud Mullas 1,0-6,0%, peamiselt mineraalide koostises. Raua lahustuvus on suurem happelises mullas. Liigniisketes ja tugevasti happelistes muldades võib liikuva raua liig osutuda taimedele toksiliseks. Mangaan Mangaanivaesed mullad on Pärnu ja Kasari jõgikonnas. Liikuva mangaani sisaldus muutub vegetatsiooniperioodi jooksul ja sõltub mulla niiskusest bioloogilistest tingimustest ja ka agrotehnikast. Sademeterikkal suvel esineb mangaanipuudust harva Mikroelemendid Boori sisaldus mullas sõltub enamasti mulla lõimisest ja keemilisest koostisest. Raskemad mullad on booririkkamad. Kerge lõimisega ja happelistes muldades allub boor kergesti väljauhtumisele. Lubjarikastes ja lubjatud muldades on omastatava boori sisaldus madalam. Boorivaesed on Lääne-Viru, Võru, Harju ja Jõgeva maakonna mullad. Molübdeeni on üldiselt rohkem Põhja- ja Kesk-Eesti karbonaatsetel moreenidel välja kujunenud muldadel
annaabi.ee 
