metsi) ning näidata Beagle'i väina rannikut. Metsades on kuus liiki puid, mis taluvad piirkonna karmi kliimat. Kõige levinum on kääbus- lõunapöök. Alates 600 m kõrgusest on see ainuke puuliik. Kaselehine lõunapöök kasvab koos kääbus-lõunapöögiga niiskemates kohtades, näiteks Pipo jõe orus (Valle del Río Pipo) ja mõnel lõunanõlval. Ainult kaselehisest lõunapöögist koosnevad metsad esinevad väga sademeterikastes kohtades, näiteks Beagle'i väina ääres. Seal kasvavad ka muud niiske metsa liigid, näiteks kaneelipuu ja maiten Maytenus magellanica. Mõnes kohas on kaneelipuu väga arvukas ja moodustab salusid. Alusmetsas kasvavad astelpõõsad, näiteks pukspuulehine kukerpuu, teravatipuline talihali jaDarwini kukerpuu. Niiskematel muldadel kasvavad patagoonia gunnera ja väikesed sõnajalad. Suvel ilmub metsa alla silmatorkavaid lilli, näiteks putukõis Ophrys lutea.
· Muldade korrapäratu niisutamise korrar võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjavee tase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. · Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta. · Muldade sooldumist esineb peamiselt Ungaris, Rumeenias, Kreekas, Itaalias ja Pürenee poolsaarel Maade kuivendamine · Sademeterikastes piirkondades ja tasastel aladel võib probleemiks saada maade kuivendamine. · Kuivendamisega rikutakse märgalasid ja metsi, aga ka jõgesid. · Kraavide kaevamisel tekitatud setted võivad jõe põhja muuta mudaseks ning suhteliselt kalavaeseks. Ülemäärane väetamine · Intensiivse põllumajandusega kaasneb mineraalväetiste üha suurem kasutamine, sest väetamisega kaasneb suurem saak. · Osa väetisest jääb taimede poolt omastamata ning see satub mullas liikuva veega
(Eestis kõigub 1650o 2000o vahel) Aktiivsete temperatuuride summa alusel eristatakse agrokliimavöötmed. niiskusolud - taimede veevajadus on erinev. Oluline pole mitte ainult sademete hulk vaid ka nende ajaline jaotus. (N: hirss vajab 3 vihmast ja 3 kuivemat kuud. Riis pidevat niiskust. Maapähkel 3 vihmast, kuid vaid 1 kuivemat kuud. Enamikele kultuurtaimedele ei sobi, et pikad kuivaperioodid vahelduvad üksikute sademeterikaste päevadega. Kunstlikku niisutust kasutatakse ka sademeterikastes maades (n. Norra, Rootsi, Soome, Eesti) 2. Mullad viljakus - viljakaimad mullad on mustmullad soojas parasvöötmes ja pruunmullad mõõdukas parasvöötme merelises. paksus, lõimis parima lõimisega on saviliiv- või liivsavimullad 3. Reljeef tasane, mägine tasased alad soodsamad, mägisemates piirkondades on ülekaalus käsitsitöö ja seal tegeldakse peamiselt loomakasvatusega. Masinaid kasutada ei saa. Ka loodusolud vahelduvad vastavalt kõrgusele.
• Sooldumine on üks kõige levinum mulla degradeerumis-protsess Maal. • Euroopas leidub sooldunud mulda Ungaris, Rumeenias, Kreekas, Itaalias ja Pürenee poolsaarel. • Mulla sooldumine mõjutab ELis hinnanguliselt 1–3 miljonit hektarit maad. • See on üheks kõrbestumise põhjuseks. http://soco.jrc.ec.europa.eu/documents/ETFactSheet-04.pdf http://blogs.worldbank.org/category/topics/agriculture Maade kuivendamine • Sademeterikastes piirkondades ja tasastel aladel võib probleemiks saada maade kuivendamine. • Kuivendamisega rikutakse märgalasid ja metsi, aga ka jõgesid. • Kraavide kaevamisel tekitatud setted võivad jõe põhja muuta mudaseks ning suhteliselt kalavaeseks. http://www.freewebs.com/lihula-maaparandus/apps/photos/photo? photoid=121015055 Ülemäärane väetamine • Intensiivse põllumajandusega kaasneb mineraalväetiste üha suurem kasutamine,
annaabi.ee 
