Kiiresti arenev majandusharu on turism. 2005. Aastal külastas Rwandat 142 000 turisti. 6. Rwandas valitseb troopiline kliima, mis kõrguse suurenedes on mõõdukam. Kaks niisket aastaaega võimaldavad aastas saada kaks saaki. Peamised etnilised rühmad on hutud ja tutsid. Majanduses pole Rwandal eriti tugevaid külgi. Võib leiduda naftat ja maagaasi. 1994. aastal puhkenud vägivalla tõttu on majanduselu soikunud. Pikk tee nii Keenia kui ka Tansaania sadamateni põhjustab suuri veokulusid. Rwandas on vähe maavaru. 7. http://www.maps.com/map.aspx?cid=8,76,118&pid=9461&nav=MS http://cache.virtualtourist.com/2173831-A_new-dawnLake_Kivu_Rwanda-Rwanda.jpg Maailma teatmeatlas, Tallinn, 458-459 lk, Eesti Entsuklopeediakirjastus 2000 Eesti Entsüklopeedia, Tallinn, 500-501, Eesti Entsüklopeedia kirjastus 2007
Koolmeistrite seminar, kus õpetati välja külakoolide õpetajaid. 20. Keda Rootsi ajal süüdistati nõidumises? Ennustajad, ravitsejad, posijad, 21. Mis reforme tegi Karl XI Eestimaal? Reduktsioon ja vakuraamat. Riigimaadel kaotati pärisorjus. KT 4. VENE AEG EESTIS 1700-1855 Põhjasõda 1700-1721. Sõja põhjused. 1. Venemaa tahe pääseda jäävabade sadamateni (pääs merele- ´´AKEN EUROOPASSE´´) 2. Rootsi raske siseolukord (nälg, kuninga surm, kuningalossi hävi9mine). 3. Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimase vallutuste eest 1550-1660. Rootsi vastu tekkis tugev riikide liit (KOALITSIOON) kuhu kuulusid: Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksimaa (II tugev) Sõja algus: veebruar 1700a. algas põhjasõda Saksi vägede rünnakuga Riia kindlusele. 19 november 1700 Narva lahing, kus kolmekordses vähemuses olles Rootsi armee lõi Vene
sh. Eesti) Nüüd olukord muutus, kuna Venemaa oli tugevnenud ja valitsejaks oli saanud noor, agressiivne ja teotahteline valitseja Peeter I. Vene-Poola suhted olid peale pikaajalisi sõdu paranenud ja Vene-Taani suhted olid kogu aeg head olnud. Need riigid aga olid peamised Rootsi rivaalid Läänemere üle peetavas võitluses sh. ka Eestimaa pärast. (tulevases sõjas Eesti esialgu lubatigi Poolale) Põhjasõja põhjused: 1. Venemaa tahe pääseda jäävabade Läänemere sadamateni (“aken Euroopasse”) 2. Rootsi raske siseolukord (nälg, kuninga surm, kuningalossi hävimine) 3. Rootsi naaberriikide soov kätte maksta viimase vallutuste eest 1550-1660 Rootsi vastu tekkis tugev riikide liit kuhu kuulusid: Venemaa (Peeter I), Poola ja Saksimaa (August II Tugev) JA Taani (Frederik IV). Sõda algas 1700.a. veebr. Saksi vägede rünnakuga Riia kindlusele. 19.november 1700 Narva lahing, kus kolmekordses vähemuses olles Rootsi armee (sel ajal parima väljaõppega armee
Leedu linnades maj juhtiv jõud juudid. Peeti sõda Rootsiga Karjala pärast. 1557 vaherahu. 1558a V-Liivi sõda 1582/83, I etapp Moskva-Leedu. Kui olulisel kohal, et Vml vajalik väljapääs läände, seepärast algas Liivi sõda. Miks Ivani vaja sõda Läänemere ääres? Terve Soome idaosa olemas. Aga kaubanduspol polnud oluline Ivani jaoks (Elisabeth I avaldanud mõtet, et miks kuninganna kuulab madalast soost inimeste nõu, eriti majandusalal). Väljapääs sadamateni. Hansalinnad otsivad ka lahendust, miks tsaar nii tegi(ilmselt kaubalinnade küssa, aga tegelt mitte). Reaalsuses tsaaril nii polnud. Vm-l hädavajalik maa. Suure sõjaväe pidamiseks talupoegadega maad, Liivimaal oli seda. Need jagati kohe pärast vallitust teenismõisnikele välja. Kujunenud siiras arusaam, et Lm Vm tsaari alune maa. Fikseeritud Tartu piiskopi maksukohustust Pihkva ees. Kui sõna ei kuulata, ss sõjaga mindi karistama . Sõja kuultustes, Vm
annaabi.ee 
