· Kui saarlased said teada, et koged on tulnud riiast hakkasid nad kohe agaralt tegutsema. o Kiiresti suleti kitsas sadamasuue, kuhu uputati kividega täidetud ,,puuehitisi" o Õnnestuti 8 sakslast kinni võtta. · Saksa kogesid tuldi piirama 200 paadi ja laevaga. · Eestlased sõudsid pidevalt ümber kogede ja haavasid paljusid odade ja nooltega, aga ühtegi laeva vallutada ei suudetud. · Alles 2 nädala pärast õnnestus sakslastel sadamasulust välja murda ja avamerele pääseda. UGANDI JA SAKALA ALISTUVAD · 1215 suvel tegid sakslased ja eriti latgalid mitmeid laastavaid retki ugandisse. · Sõdida lubati seni, kui eestlased nõustuvad ristimisega ja alistuvad või hävitatakse nad täielikult. · Ugalaste olukord oli muutunud lootusetuks o Abi polnud kusagilt saada o Arvestada tuli ka venelaste poolt lähtuva ohuga. · Seepärast saadeti saadikud riiga rahu paluma.
väheks. Toimus 1215. a ( liivlased, latgalid, eestlased sakslaste vastu) Merelahing Uues sadamas Abi kutsuti kogu Saaremaalt ja teated saadeti kõigisesse Eesti maakondadesse. Saksa kogesid tuldi piirama 200 paadi ja laevaga. Piirajad suunasid lõunatuulega suured parved, millel põlesid kuivad puud, vastase laevade poole. Eestlased sõudsid pidevalt ümber kogede ja haavasid paljusid odade ja nooltega, kuid vallutada laevu ei suutnud. Alles 2 nädala pärast õnnestus sakslastel sadamasulust välja murda ja avamerele pääseda. Ugandi ja Sakala alistuvad 1215 suvel tegid sakslased ja latgalid mitmeid laastavad rüüsteretki Ugandisse. Ugandi saadikud läkitati Riiga rahu paluma. Läbirääkimistel nõustuti ristimisega. Ugandi ristimine tekitas pahameelt Pihkvas. Vürst Vladimir tegi 1216. rüüsteretke Ugandisse. Seejärel asusid ugalased koos uute liitlastega sakslastega kindlustama Otepää linnust. 1217 a kolmekuningapäevalö tehti juba ühine sõjakäik Venemaale
Merelahing Uues sadamas. Abi kutsuti kogu Saaremaalt ja teated saadeti kõigisesse Eesti maakondadesse. Saksa kogesid tuldi piirama 200 paadi ja laevaga. Piirajad suunasid lõunatuulega suured parved, millel põlesid kuivad puud, vastase laevade poole. Eestlased sõudsid pidevalt ümber kogede ja haavasid paljusid odade ja nooltega, kuid vallutada laevu ei suutnud. Alles 2 nädala pärast õnnestus sakslastel sadamasulust välja murda ja avamerele pääseda. Ugandi ja Sakala alistuvad. 1215 suvel tegid sakslased ja latgalid mitmeid laastavad rüüsteretki Ugandisse. Ugandi saadikud läkitati Riiga rahu paluma. Läbirääkimistel nõustuti ristimisega. Ugandi ristimine tekitas pahameelt Pihkvas. Vürst Vladimir tegi 1216. rüüsteretke Ugandisse. Seejärel asusid ugalased koos uute liitlastega sakslastega kindlustama Otepää linnust. 1217 kolmekuningapäeval tehti juba ühine sõjakäik Venemaale
pidid Väina suudmes abiväge ootama. Tulid hoopis ristisõdijad ja Eestlased jäid kahe tule lihtsalt vähemaks. vahele. Nad olid sunnitud sakslaste vahelt läbi murdma. 1215 Merelahing Uues sadamas. Ristisõdijad pöördusid Saksamaale tagasi, aga tuule suuna 2 nädalit hiljem õnnestus sakslastel sadamasulust välja murda ja avamerele muutuse tõttu pidid nad Saaremaa Uues sadamaas peatuma. Peatselt sulgesid eestlased pääseda. meretee. Sakslasi tuli piirama 200 paati, kes ei suutnud ühtegi paati vallutada, pigem haavata. 1215 Ugandi ja Sakala alistuvad
annaabi.ee 
