teenusepakkujaga lepingu tegemist Sideteenused halvad, puudub hea internetiühenduse võimalus Turvalisuse osas turvafirma pakub teenuseid, üldine turvalisus halb OLUKORD 2009 Bussiliiklus kehv (2x päevas) Maakasutus aktiivne, jätkub majanduslangusele vaatamata hoogne ehitustegevus ning uute ehitiste planeerimine Loodud on külaselts Suhtlemiskeskuseks on kujunenud Salmistu sadam ja Okasroosikese (2012. a al Okka Kõrts) hotell-restoran Valla arengukavaga seos minimaalne Sadamapiirkonna seisukord kehv OLUKORD 2015 2014. aastal pinnati külateid 2014. aastal ehitati 2 uut bussipeatust Ühisveevärgi projekt lõpetatud, kõigil eramutel võimalus liituda Kanalisatsiooni projekt paberil Naabrivalve toimib Paigaldatud mälestuskivi 555. aastapäevaks OLUKORD 2015 Ühtekuuluvstunne paranenud. Külaelanikud on rohkem kaasatud, toimuvad ühisüritused Sadamaalale on tehtud detailplaneering Külaelanike arv tõuseb OLUKORD 2015
ruumi ja urbanismi mõjudest: kriitiline suhtumine kolonialismi ning kuidas teadmisi ja minevikku konstrueeritakse kolonialismi järgsel perioodil. Kolonialistlike ja postkolonialistlike linnade füüsiliste ja sümboolsete ruumide ja ruumis toimuvate muutuste esitlemine: monumendid, linna tänavate ja ehitiste nimede, sümboolsed aspektid linnaruumis. 11) Nimeta kaks rahvusvaheliselt tähtsat linnade veeäärse piirkonna arenguprojekti. Miks on tähtsad?1. Sadamapiirkonna arenguprojekt Berliinis „ Media Spree“ 2. Mereäärse piirkonna arendamine Aalborgis, Taanis. Raamatu näided olid: Baltimore- USAs tähtis kuna see on vanim London-Inglismaal, Londonis kuna see on kuulsaim ja ka suurim 12) Nimeta 5 linnageograafiaga tegelenud Eesti geograafi: Edgar Kant, Endel Krepp, Endel Kareda, Karl Ristikivi, August Tammekann, Granö, ll RÜHM 1) 6 suuremat linnastut: Tokyo, Jakarta, Guanzhou, Delhi, Seoul, Mumbai
mere täitmist. Vanasadamat tuli laiendada ida suunas ning ehitada juurde 2700 meetrit kaijoont. Sadama maa otstarbekama kasutamise eesmärgil – võimaldamaks raudteejaama ja ladude rajamist ning raudteeharudele paremat ligipääsu – peeti õigeks seda läbivad kanalid kinni ajada ja sadamatehas viia teise kohta, millele pidi lõpuks järgnema sadamatehase basseini tagasitäitmine. Põhjalikke muudatusi nähti ette sadamapiirkonna tänavavõrgus ning üldse peeti oluliseks sadama läbimõeldumat sidumist linnaga. Paljassaare ja Miinisadama vaheline ala soovitati reserveerida vaba- või tööstussadama tarbeks, kuna sealt võis saada umbes 4000 meetrit kaijoont ning piisavalt ka tagamaad. Üldjoontes tunnistati esitatud nägemus vastuvõetavaks ning otsustati seda sadama arendamisel silmas pidada, rõhutades samas, et tegemist pole veel töösse rakendatava projektiga. 1. novembril võeti kasutusse 88
Kohalikud kaubad: ● teravili ● paekivi ning raidkivitooted Huvitavaid fakte laevadest, kaubahoonetest ja elukutsetest 2 ● 14.sajandi lõpul oli kõigil hansalinnadel kokku umbes 1000 laeva, kandevõimega 80 000-100 000 tonni, aastane veoste käive oli umbes 300 000 tonni. ● Suur rannavärav koos suurtükitorniga Paks Margareeta, ehitati 1529. aastal sadamapiirkonna kaitseks ● Vaekoda ehk kaalukoda asus turuplatsil. Vaekojas toimus kaupade kaalumine kontrollitud linnakaaludega. ● Pakkhoones pidid välismaa kaupmehed hoidma oma kaupu ja võisid kaubelda ainult seal asuvates poodides igal teisipäeval ja neljapäeval enne lõunat. ● Hansaeelsel ajal purjetasid friisi kaupmehed läbi Taani väinade Läänemerele ja tõid kaasa Reinimaa kaupu. Eesti muinasaja kahepoolse teraga mõõkadelt võib leida Reinimaa seppade märke
turisti ning see arv vähenes aastaga 3,5%.Eestit külastanud majutatud turistide arv vähenes paljudes riikidest, sealthulgas Rootsist (- 9,3%), Saksamaalt (-17,4%), Lätist (-15,0%), Norrast (-12,8%). Majutuste arv kasvas aga soomlastel (3,2%) ja venelastel (14,6%).Soome Statistikaameti andmetel ööbib lisaks 16,5% Soome turistidest laevadel. Tallinna vana- ja kesklinna kauplused näitasid turistide alkoholiostude vähenemist 2009.aastal võrreldes eelmise aastaga, enamus sadamapiirkonna kauplustest hindas ostude püsimist varasema aasta tasemel, osades suurenes. Suurem osa väliskülastajate poolt Eestist kaasa ostetud alkohoolsetest jookidest ostsid endiselt somlased ja ka rootslased.Soome ja Rootsis on alkohoolile kehtestatud väga suured aktsiisimaksud, mis muudavad alkoholi jaehinnad kõrgeks.Olenevalt tootegrupist võivad alkoholi jaemüügi hinnad olla kolm kuni viis korda kõrgemad kui Eestis. Seejuures tõsteti Soomes aktsiisimäärasid 2009
annaabi.ee 
