jäi küllaltki tagasihoidlikuks ja seda mitte ainult geograafilise kauguse tõttu. Liivi- ja Eestimaal polnud 18. sajandi saksa kultuuri kahte oluliselt kujundanud tegurit- õukond ja ülikool. See seadis Baltikumi paratamatult provintsiseisundisse, mida süvendas siinse põlisaadli ja linnaladviku konservatism. Saksamaalt Baltikumi levivatele uuendustele ja nende sissetoojatele ei vaadatud kuigi hea pilguga. 18.sajandi baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia. Vene riigi suurima sadamalinnana oli Riia ühtlasi Baltikumi väravaks nii meritsi kui ka maitsi Liivimaale saabujale. Siin asus 18. sajandil Baltikumi kõige tunnustatum õppeasutus Riia toomkool, kus aastatel 1764-1769 töötas hilisem saksa suurim valgustaja noor Johann Gottfried Herder (1744-1803). Herderi teeneks eesti kultuuriloos sai eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. Tallinna vaimuelu keskuseks kujunes pärast Põhjasõda tegevust jätkanud akadeemiline
3.3.2. Valgustusajastus kuulus Baltikum saksa kultuuripiirkonda 2.3.3.2.1. Provintsiseisusesse seadis Eesti- ja Liivimaa õukonna ja ülikooli puudumine, seda süvendas põlisaadli ja linnaladviku konservatism 2.3.3.2.2. Baltisaksa kultuuri keskpunkt 18. sajandil Riia 2.3.3.2.2.1. Riia oli Vene riigi suurima sadamalinnana väravaks nii merelt kui maalt saabujatele 2.3.3.2.2.2. Baltikumi kõrgeim õppeasutus 18. sajandil Riia toomkool 2.3.4. Rahvaharidus 2.3.4.1. Põhjasõda andis ka rahvaharidusele tagasilöögi 2.3.4.2. Toetuti Rootsi ajal loodule ja üksikute pastorite teene läbi aidati
maalilises oru osas. Rein on ka tähtis transporditee tööstuslikust põhjapiirkonnast kuni Alpideni lõunas. Populaarseimad linnad Berliin on vaatamisväärne linn ja Saksamaa süda. Berliini stoiline kuid massiivne stiil kajastub suurejoonelistes hoonetekompleksides, muuseumides, teatrites, restoranides ja ööklubides. Hamburg on Saksamaa suuruselt teine linn. Hamburg kuulub vana sadamalinnana Hansalinnade hulka ja on alati olnud uhke oma iseseisvuse üle. Linna peamisteks vaatamisväärtusteks on Püha Michaeli barokk-kirik, raekoda, vana hansakvartal ja Alster, Euroopa suurim linna piirides asuv merelaht. Muuseumidest on enam külastust väärivad kohalik kunstigalerii (Kunsthalle), ajaloomuuseum ja dekoratiivkunstide muuseum. Linnas on samuti mitmeid teatreid (Hamburgi Riiklik Ooper, Saksa Teater jpt). Linna südames asub park Planten und Blumen
Sõidame Andaluusia tähtsaimasse keskusesse, Sevillasse. Legendikohaselt asustas Sevilla linna Herakles. Sevilla oli ka tähtis mauride keskus. Linn asub rahulikult ning aeglaselt voolava Guadalquiviri jõe kaldal, mis jagab selle linna kaheks. Jõel on linna ajaloos olnud märkimisväärne roll mängida. Linn asub kohas, kus jõel ei ole enam nii hea navigeerida ning see on Sevillale andnud võimaluse tegutseda sadamalinnana. Kaubandus kasvas eriti suureks pärast Ameerika avastamist – nimelt monopoliseeris see linn kogu kaubanduse Uue Maailmaga. Romantiline Sevilla ekskursioon: vanalinn 5 valgetemajadega, mauristiilis Alcazari loss; katedraal ja La Giralda – araabia minaretist ümberehitatud kellatorn. Aeg suunduda Malaga lennujaama. Otselend Malaga-Tallinn kell 00:20-06:15 (kohalikud kellaajad, lennunumber ART594). Kuupäevaliselt saabub lennuk Tallinnasse 27
Maapäev kohaliku aadli esindusorgan, osalesid ka suuremate linnade esindajad, valiti esindajad Poola Seimi TALUPOEGADE OLUKORD Talupojad jäid sunnismaisteks Sõjast tühjaks jäänud majapidamistesse suunati uusasunikke riigi põhialadelt XVII saj. alguse sõdade tulemusena koormised kasvasid LINNADE OLUKORD Liivi sõja tulemusena linnad laostunud Vana-Pärnu eraldi linnana hääbunud Ühtse Pärnu tähtsus sadamalinnana hakkas kasvama 1584.a. sai linnaõigused Valga KULTUUR Poolastamise tähtsaim eeldus vastureformatsioon, s.o. katoliku kiriku poolt läbi viidud reformid katoliikluse taastamiseks Tähtsaim vastureformatsioonis oli hariduse edendamine JESUIITIDE TEGEVUS Alustasid tegevust Tartus, luues oma organisatsiooni jesuiitide kolleegiumi, kuhu kuulusid preestrid ja ilmikvennad Kolleegiumi raames asutati gümnaasium ja tõlkide seminar
parandada, alustati maksude ühtlustamisega. 1629 Altmargi vaherahu Poola: keskvalitsus püüdis provintsi poolastada. Sigismund Augusti privileegiga kinnitati aadliõigused ja pärisorjus. Maa jagati kolmeks Tartu, Pärnu, Cesise presidentkonnaks, 1598 nimetati ümber vojevoodkondadeks. Riigimaad (75%) jagati staarostkondadeks (Eesti 10). Majandust püüti ergutada. Koormistest hoiti kinni. Sadamalinnana kerkis esile Pärnu. Arengut piirasid pidevad tülid magistraatide ja staarostite vahel. Talurahva olukord paranes kuni Poola-Rootsi sõjani, mil asi läks veelgi halvemaks. 1584 loodi Tartusse Jesuiitide kolleegium, mille eesmärk oli levitada katoliiklust ja harida kohalikku rahvast, õpe ladina keeles. Taani: Keskvalitsuse roll oli väga nõrk. Siiski viid läbi reduktsioon. Kohalik aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Riigimaid haldas asehaldur
Maapäeval valiti esindajad Poola seimi: 2 poolakat, 2 sakslast ja kaks leedulast. Talupojad olid endiselt sunnismaised. Talupoegadele oli kergenduseks see, et suurem osa mõisaid oli riigi käes, kus nende rõhumine polnud nii suur kui eramõisates. Endiselt olid nad ka pärisorjuslikus seisundis. Liivi sõda oli jätnud Poolale laostunud linnad. Neid turgutati ja Tartu, Viljandi ja Pärnu elustusid kaubalinnadena, neist esile tõusis eriti Pärnu sadamalinnana. Vana- Pärnu oli eraldi linnana hääbunud. Stefan Batory andis 1584 linnaõiguse Valgale. 18 saj sõdade tõttu hakkasid linnad jällegi alla käima. Uue valduse poolastamise tähtsaks eelduseks peeti selle muutumist taas katoliiklikuks. Peavaenlane Rootsi oli ju luterlik maa. Algas vastureformatsioon, mida soosis ka Rooma paavst. Tähtsal kohal oli ka jesuiitide ordu, kes etendas olulist rolli praktilise hariduselu kujundamisel. Jesuiitide keskuseks Eesti alal sai Tartu. 1583
annaabi.ee 
