liigese auk: facies articularis carpalis radii, discus articularis, osalt ka lig. collaterale carpi ulnare b) tüüp, teljed ja liikumised tüüp: ellipsoidliiges teljed ja liikumised: frontaaltelg - flexio-extensio, sagitaaltelg - abductio-adductio + circumductio c) mis luud moodustavad: radius, os scaphoideum, os lunatum, os triquetrum ! 5. Nimeta liigese tüüp ! a) art. atlantooccipitalis - ellipsoidliiges b) art. humeri – keraliiges c) art. sacroiliaca – amfiartroos d) art. radiocarpea – ellipsoidliiges e) art. talocruralis – plokkliiges ! 6. Alalõualiiges - art. temporomandibularis ! a) liigestuvad pinnad: caput mandibulae + fossa mandibularis (eesmine pind) ja tuberculum articulare (os temporale) b) millised lihased tõstavad alalõuga m. temporalis, m. masseter, m. pterygoideus medialis c) millised lihased langetavad alalõuga suupõhja lihased ja m. pterygoideus lateralis d) mis jaotab liigeseõõne ülemiseks ja alumiseks osaks
liigestumisel - Ellipsoidliigesed - Kaheteljelised - Liigutused:fleksioon/ekstensioon; abduktsioon/aduktsioon Interfalangaalliigesed (art. Interphalangea manus) - Moodustuvad sama sõrme luude vahel peade ja põhimike vahel - Plokkliigesed - Üheteljelised - Liigutused fleksioon/ekstensioon (sama pilt mis eelmisel) ALAJÄSEME LUUDEÜHENDUSED Vaagnavõõtme luude ühendused Art. Sacroiliaca (sakroiliakaalne liiges) - Moodustub ristluu ja niudeluu facies auricularise vahel - Lameliiges - Teljetu, libisemine Sidemed: - Lig. iliolumbale (5 nimmelüli pr. transversused -> crista iliaca - Lig. sacrotuberale (sacrumi alumine ja os coccyxi ülemine osa->tuber ischiadicum) 10 - Lig. sacroiliacum anterius ja posterius - Lig
- algab keskjoonest vasakul II nimmelüli kõrgusel Koondlümfifolliikulid folliculi lymphatici aggregati - kulgeb põiki üle lülisamba alla paremale - Peyeri naastud ileumis kinnisti vastas olevas sooleseinas (2 - 20 cm, - lõpeb paremas niudeaugus articulatio sacroiliaca ees koguarv 20-40) Holotoopia - Solitaarfolliikuleid sooltorus kõikjal - meso- ja hypogastriumis Lihaskest - jejenum vasakul ülal - stratum circulare
Vaagen piirab kehatüve altpoolt ja ühendab seda alajäsemetega. Selle moodustavad luuline vaagen ning lihaste struktuur ja sidemed. Luuline vaagen koosneb puusaluudest (ossa coxae), mille moodustavad niudeluu (os ilium), häbemeluu (os pubis) ja istmikuluu (os ischii), ning ristluust (os sacrum). Sellele liitub all õndraluu (os coccygis), mis aga ei kuulu enam vaagnaringi juurde. Puusaluud asuvad ristluu külgedel ja on sellega ühendatud ristluu-niudeluu liigese (articulatio sacroiliaca) abil, ees aga häbemeluu liiduseks (symphysis pubica). Puusaliigeste külgedel puusanapas (acetabulum) kinnituvad mõlemal pool reieluud. Ristluu ülemine osa ja niudeluud moodustavad suure vaagna. Sellest piirjoonega eraldatud alumist osa, mis koosneb rist-, õndraluust ning häbeme- ja istmikuluudest, nimetatakse väikeseks vaagnaks. Vaagnavigastuste korral omavad tähtsust eelkõige vaagnaelundid, nimelt kusepõis (vesica
annaabi.ee 
