kaasaega ja nii vajus Rooma õigus unustusse.Selle taas tundmaõppimine on seotud 12. Sajandi ratsionaalsuse leviku ja Corpus iuris civilis'e taasavastamise ning valitsejate kerkimisega. Rooma õigust kasutati eeskujuna ka kanoonilises õiguses. Keisrid tahtsid riigis kindlustada üleüldist õigusrahu ja sellega kindlustada oma positsiooni. Rooma õiguses oli õigus valitseja teha ja muuta. Õiguse üleskirjutamine keskaja teisel poolel, õiguspeeglid, Sachsenspiegel: Tänu 12. sajandil rajatud juurastuudiumitele, tekkisid haritud ja jõukas juristide klass, üha enam palkasid nii linnad, kaupmehed kui valitsejad neid oma teenistuste lepingute, seaduste ja korralduste koostamiseks ja üleskirjutamiseks. Ka tavaõigust hakati üles kirjutama, selle tekitas ka vajadus korraldada ühtne õiguskord kogu valitsejale alluvas alas, et kindlustada üldist rahulolu ja oma võimu. Puudusid ühtsed, kõiki
22. Õiguslik pluralism Euroopa õiguslikus arengus, eriti keskajal (sh Lex salica, common law jt) Keskaja õiguste paljusus Tavaõigus Kanooniline õigus Linnaõigused Rüütliõigused (ennekõike aadlike lääniõigus, kasvas välja barbarite õigustest) Maaõigused (territoriaalvalitsejate, Püha Rooma riigi maahärrade antud õigus, enamasti karistus-, lääni-, pärimis- jm õigus) 12-14. saj palju õiguskirjandust, sh Sachsenspiegel, u 1227 - sisaldab maa-, era-, kriminaalõiguse jt norme, ka lääniõigust. Eesti ja Läti alal kasutati Liivimaa õiguspeegli kehtestamiseni 1337 (kodifikatsioon) Common law: Common law (pretsedentidel rajanev) on õigus, mida arendavad kohtunikud otsuste kaudu konkreetsetes juhtumites, mitte seadused, mida loovad seadusandjad või valitsusasutused (statute law). Parlamendis vastu võetud seadus muudab tava.
Tekkisid piiskoppidele alluvad haldusüksused ehk piiskopkonnad. Piiskopkondades teostasid kohalikku võimu piiskoppide sakslastest vasallid. Pärast seda kui Saaremaa oli allutatud ja paavstile alluva kirikuriigi loomine ebaõnnestunud, koosnes nn. Vana-Liivimaa konföderatsioon viiest väikesest feodaalriigist: Ordule kuuluvad alad, Riia peapiiskopkonna valdused, Kuramaa piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Sachsenspiegel Põhja-Saksa aadli õiguskoodeks, mis keskajal oli ka Liivimaa rüütliõiguse aluseks. Selle järgi oli talupoja kohuseks maksta vasallile maa eest renti. Vasallile antud läänis oli tal küll kohtuvõim, kuid talupoeg oli isiklikult vaba ja oma maa omanik. Talupoega puudutav töökohustus oli esialgu ainult kõiki ristituid hõlmav kohustus sooritada üldisi töid (hoida korras teed ja sillad, ehitada kirikuid, preestrielamuid ning linnuseid)
saj lõpust ja 8. saj (Pactus Legis Alamannorum ja Lex Alamannorum). Õiguse allikae kujunemisloo sisuline aspekt inimene kuulus õiguse sfääri selle järgi, kellena ta sündis või siis arvestati nende abielu. Roomlased rooma ja germaanlasi germaani õiguse alusel. Keskajal lokaa- ehk partikulaarõigus 13. saj hakati kokku koguma selliseid tavaõiguslikke sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Saksamaal tuntuim õiguse allikas Sachsenspiegel, Austrias Schwabenspiegel, Prantsusmaal Les Etablissements de St. Louis õiguse tunnetusallikad tegid teatavaks tavaõigust. Läänihärradele kuuluv avalik õigus läänihärrade õigused, talupoegade kohustused. Sel perioodil eraldus lääniõigusest linnaõigus. Linnade raed said õiguse luua õigust. Linnaõigus arenenum, sest linnade majandus arenenum ja komplitseeritum. 1.3. Kodifikatsioonid ja valgusajastu loomuõiguskoolkond 16
annaabi.ee 
