", "Eesti muld ja eesti süda" jt http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYkzPVU&feature http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMnRoSU&feature http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt62no&feature http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6xu7M&feature Reinhold Sachkeri portree Lydia Koidulast Teisi luuletajaid MIHKEL FRIEDRICH ADO VESKE KUHLBARS REINVALD 1843-1890 1841-1924 1847-1922 · Keeleteadlane ja luuletaja · Luuletusi: "Kodumaa", "Ilus · Talunik ja Õpetaja ning · oled, isamaa
24 koori pärast seda enam mitte laulda. Mihkel Veske, Hugo Treffneri ja teiste kõnede peale aga pidu ikkagi jätkus. Teise päeva ilmaliku kontserdi ajal oli peoplats rahvast täis. Pileteid müüdi üle 10 000, aga suure tunglemise tõttu pääses peole ka ilma piletita. Ühendkooride kontserdid toimusid Liivimaa Põllumajanduse ja Käsitööseltsi näituseplatsil, mis asetses Tiigi ja Maarjamõisa tänavate vahel. Tänu päevapiltnik Reinhold Sachkeri fotole ja soomlase Schrove kirjeldusele on üsna täpselt teada, kuidas peoplats välja nägi: “Keset näituseväljakut oli ehitatud suur ruudukujuline kallakuga lava laulu- ja muusikakooride jaoks; selle ees oli kõrge haljaste vanikute ja mitmevärviliste lippudega kaunistatud väiksem lava laulu- ja muusikakooride juhtide ning pidukõnelejate jaoks. Kõigist nendest eespool oli ehitatud hobuserauakujuliselt kõrgendatud ja katusega varustatud lava kuulajate jaoks
kõnega. Ado Reinvaldi sõnutsi lubasid 24 koori pärast seda enam mitte laulda. Mihkel Veske, Hugo Treffneri ja teiste kõnede peale aga pidu ikkagi jätkus. Teise päeva ilmaliku kontserdi ajal oli peoplats rahvast täis. Pileteid müüdi üle 10 000, aga suure tunglemise tõttu pääses peole ka ilma piletita. Ühendkooride kontserdid toimusid Liivimaa Põllumajanduse ja Käsitööseltsi näituseplatsil, mis asetses Tiigi ja Maarjamõisa tänavate vahel. Tänu päevapiltnik Reinhold Sachkeri fotole ja soomlase Schrove kirjeldusele on üsna täpselt teada, kuidas peoplats välja nägi: “Keset näituseväljakut oli ehitatud suur ruudukujuline kallakuga lava laulu- ja muusikakooride jaoks; selle ees oli kõrge haljaste vanikute ja mitmevärviliste lippudega kaunistatud väiksem lava laulu- ja muusikakooride juhtide ning pidukõnelejate jaoks. Kõigist nendest eespool oli ehitatud hobuserauakujuliselt kõrgendatud ja katusega varustatud lava kuulajate jaoks
keeles, kuid tänu isale õppis Lydia ka eesti keelt soravalt rääkima. 10. aprillil 1850, kui Lydia oli alles 6aastane, otsustas pere ümber asuda Pärnusse Supellinna. Joonis 2. Jannsenite perekond. Autor: R. Sachkeri. (Mihkla 1965: 128) Noorele eale vaatamata võttis ta Vändrast kaasa sügavad muljed lapsepõlvekodust, sealsest ilust ja seal kuuldud rahvajuttudest ja lauludest, mis olid hiljem inspiratsiooniks paljudele tema luuletustele, milleks on näiteks "Meil aiaäärne tänavas" (Lydia Koidula. WWW). Esimesed kolm aastat Pärnus ei õppinud Lydia teps mitte koolis, vaid alghariduse sai ta hoopiski isalt, Johann Voldemar Jannsenilt (ka see toimus saksa keeles). 1854. aasta sügisel
annaabi.ee 
