rasvkude. septid. 40. Alveooli ehitus Alveoolid väljuvad bronhiooli ühest seinast, mis asetseb bronhiooli saatva veresoone vastas. Respiratoorsed bronhioolid hargnevad edasi alveolaarjuhadeks (ductus alveolares), mille seintes kahele poole väljuvad kopsualveoolid (alveoli pulmones). Alveolaarjuhadel intaktne sein puudub; sein esineb ainult kitsaste aladena alveoolide väljumiskohtade vahel. Alveolaarjuhad lähevad hargnedes üle alveolaarkotikesteks (sacculi alveolares), millel iseseisev sein puudub, neid ümbritsevad alveoolida 41. Mao funduse limaskesta ehitus Pärisnäärmed - Kitsus- malohukeste all, koosneb vähediferentseerunud rakkudest. - Kaelaosa- koosneb lima tootvatest mukotsütidest (lima apikaalses osas, rakutuum basaalse asetusega ja nõgustunud) ja parietaalrakkudest (ümarad, suured, 1-2 tuuma) - Põhjaosa- parietaalrakud ja pearakud (pepsinogeen, silindrilise kujuga, sisaldab
seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tasakaalumeele- e vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Tasakaaluelund ja kuulmiselund koos kuuluvad kilelabürindi koostisesse. Kilelabürinti täitvat vedelikku nimetatakse endolümfiks, teda ümbritsevat vedelikku perilümfiks. Tasakaaluelundis on 2 morfoloogilist allüksust tähnielundid (macula utriculi, macula sacculi) ja poolringkanalid (horisontaalne ja eesmine ning tagumine vertikaalne). Tähnide piirkonnas ja poolringkanalite ampullide alas esineb meeleepiteel millesse on paigutunud retseptorid. Meeleepiteeli pinda katab sültjas mass. Tähnielundites sisaldab sültjas mass pisikesi kaltsiidikristalle ning kannab nimetust otoliitmembraan. Poolringkanalites on sültjas mass lehekesekujulisena nn kuppel.
59. Alveolaarpuu ja kopsualveoolid. Bronhiaalpuu (arbor bronchialis) lõpeb terminaalsete bronhioolidega, edasi jätkuvad hingamisteed alveolaarpuuna – arbor alveolaris, mis on kohanenud gaasivahetuseks. Bronhioolid (bronchiolus) > terminaalsed bronhioolid (bronchiolus teminalis) > alveolaarpuu > hingamisbronhioolid (bronchiolus respiratorius) > alveolaarjuhakesed - (ductuli alveolares) > alveolaarkotikesed (sacculi alveolares). Hingamisbronhioolidest saavad alguse alveolaarjuhakesed. Alveolaarjuhade lõpposad on laienenud ja moodustavad alveolaarkotikesi.Alveolaarjuhade seintes paiknevad kopsualveoolid (alveoli pulmonis). Alveoolid on ümbritsetud kapillaarvõrgustikuga, mille seina kaudu toimub gaasivahetus väliskeskkonna ja loomorganismi vahel. 60. Eritusorganite üldine iseloomustus. Eritusorganid on paarilised neerud (ren), kusejuhad (ureter) ja paaritu kusepõis (vesica urinaria) ja kusiti (urethra)
42. Brodmanni välja kahjustus kutsub esile kuuldud sõnade mõistmise häired. Selline isik kuuleb sõnu, aru nendest aga ei saa. Kuulmismeele uurimisel mõõdetakse erineva kõrgusega helide absoluutseid kuulmislävesid audiomeetri abil. 24. Tasakaalumeel. Labürindi ehitus ja füsioloogia. Vestibulaarsed karvarakud. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad juhteteed ja ajukeskused, mis on seotud vastava informatsiooni töötlemisega. Tähnielund: macula utriculi ja macula sacculi. Otoliitmembraan. Vestibulaarsed ripsrakud: sensoripotentsiaali teke. Poolringkanalid: cristae ampullares, cupula. Vestibulaarsest labürindist lähtuvad närviteed. Esikunärvi tuumad ja nende olulisemad seosed teiste ajuosadega. Vestibulaarrefleksid. Nüstagm. Tasakaalumeele- ehk vestibulaarelundi, mis paikneb oimuluu püramiidi osas, moodustavad esik ja kolm poolringkanalit. Nii nagu nägemis- ja kuulmismeele puhulgi on tegemist paarilise elundiga. Esikus asuvad mõik ja ümarkotike
annaabi.ee 
