ja valitsusjuht on peaminister. * Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia on riigikord kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. * Parlamentaarse demokraatia korral valib parlamendisaadikud rahvas otsestel valimistel.Nepal on Põhiseaduse järgi hinduistlik riik, kuid aastal 2006 teatas parlament selle sätte tühistamisest. Nepali parlament (Sansad) on kahekojaline, koosnedes Esindajatekojast (Pratinidhi Sabha) ja Rahvanõukogust (Rashtriya Sabha) . Esindajatekojal on 205 liiget, kes valitakse otseselt rahva poolt ühekohalistes valimisringkondades viieks aastaks. .Rahvusnõukogul on 60 liiget. Parlamendi ametiaeg on viis aastat, kuid kuningas võib selle ennetähtaegselt laiali saata. Kohtuvõim on seadusandlikust ja täitevvõimust lahus ning on ilmutanud üha enam sõltumatust. Vaatamisväärsusi ja tegevusi Nepalis Mägimatkad Annapurna, Sagarmatha (Everest, Cho Oyu), Langtang jne piirkondades;
Jagamise ning põgenikelainetest ja kestvast kogukondade vahelisest vaenust tekkinud majandusliku kaose tingimustes asus India välja töötama oma põhiseadust. 1948. aastal mõrvas üks hindu fanaatik võimupositsioonist keeldunud Gandhi. 1950. aasta põhiseaduse kohaselt on India keskvalitsus ning Briti eeskuju matkiv parlamentaarne demokraatia, kusjuures parlament jaguneb kaheks kojaks: otse rahva poolt valitav alamkoda Lok Sabha ja ülemkoda Rajya Sabha. Viimase liikmeid valivad India osariikide ja territooriumide seadusandlikud kogud. Föderaalriiki rajades võis India toetuda Ühendriikide, Kanada ja Austraalia eeskujule. Esimestel iseseisvusjärgsetel kümnenditel domineeris poliitikas Rahvuskongress. India esimene peaminister Jawaharlal Nehru oli ametis 17 aastat, hiljem tõusid valitsusjuhi kohale ka tema tütar Indira Gandhi ja tütrepoeg Rajiv Gandhi. Rahvuskongress sai rängalt lüüa 1989
Tema s üt it av ad kõned I. Gandhi erakorralise olukorra poliitika vastu tõid talle suure populaarsuse. Tundub üsna loomulik, et uue valitsuse loomisel sai temast peaminis ter. M. R. Desai "tsentrist paremal poliitika" oli, piltlikult öeldes, vähipoliitika. Ametlikult deklareeriti küll senise sise- ja välispoliitika jätkamist, välja arvatud tsiviilõiguse ja perekonna planeerimise valdkonnad, kuid tegelikult muudeti nii mõndagi. Pöörduti tagasi viieaastasele tähtajale Lok Sabha ja provintside parlamentide valimisel (I. Gandhi aegse kuueaastase tähtaja asemel). Mitu erakorralise olukorra aegset seadust tühistati. Palju tähelepanu pöörati I. Gandhi aegsete mõjukate tegelaste karistamisele, isegi endine peaminister vangistati ja heideti parlamendi koosseisust välja. Mitu komisjoni ja kohtunikku uurisid I. Gandhi valitsuse väärtegusid, sealhulgas peaministri poja S. Gandhi afääri autotootmise projektiga. Nihkeid toimus ka välispoliitikas. M. R
Gaddafi sünni ajal kuulus Liibüa Itaalia kolooniasse. 1951.a saavutas Liibüa iseseisvuse lääneliitlase kuninga Idrise all. Noore mehena mõjutas Gaddafit Araabia rahvusliikumine ja ta alati imetles Egiptuse liidrit Gamal Abdel Nasserit ning vaatas teda kui kangelast tema võimuletuleku ajal (1952).Aastal 1956 Suessi kriisi ajal võttis Gaddafi osa Iisraeli-vastastest meeleavaldustest. Gaddafi õppis Sabha islami algkoolis ja Misratahi lütseumis. Sabhas oli ta ka lühikest aega skaut. Aastal 1961 astus Gaddafi Banghazi Liibüa Ülikooli ajalooteaduskonda ja sõjaväekolledžisse, mille lõpetas 1966.a. Samuti veetis ta neli kuud Ühendkuningriikides, saades seal sõjalist väljaõpet. 1964.a lõi Gaddafi sõjakoolis põrandaaluse organisatsiooni „Vabad Ohvitserid-Unionistid- Sotsialistid“, mille eesmärgiks oli Liibüa vabastamine riiki kontrollinud Suurbritannia ja Ameerika
teatas parlament selle sätte tühistamisest. Nepal on paljurahvuseline ja paljukeelne riik, mille riigipea on kuningas. Kuningal on piiratud võim, sealhulgas õigus kuulutada sõja või relvastatud mässu korral Ministrite Nõukogu ning peaministri nõuandel ja nõusolekul välja erakorraline seisukord. Selle peab heaks kiitma kaks kolmandikku Esindajatekoja liikmetest. Nepali parlament (Sansad) on kahekojaline, koosnedes Esindajatekojast (Pratinidhi Sabha) ja Rahvusnõukogust. Esindajatekojal on 205 liiget, kes valitakse otseselt rahva poolt ühekohalistes valimisringkondades viieks aastaks. Valimisõiguslikud on kõik vähemalt 18- 2 aastased Nepali kodanikud. Rahvusnõukogul (Rashtriya Sabha) on 60 liiget, kellest 10 nimetab kuningas, 35 valib Esindajatekoda ning ülejäänud 15 valib külavanematest ja linnapeadest koosnev valimiskogu
annaabi.ee 
