Aafrikas ja Lõuna-Angoolas mäeahelikul, mis kulgeb paralleelselt Namiibia kõrbega. Selle alamliigi arvukus kahaneb, sest tema toitumisaladel on hakatud kasvatama karakullilambaid. Mägisebrade koguarv on umbes 1500-2000 isendit (1987.a. kirjanduse andmed). Hävimisohus liigina on kantud rahvusvahelisse punasesse raamatusse. 2.Kõrbesebra ehk grevi sebra (Equus grevyi) on sebradest suurim. Ta kõhu hele värvus ulatub üsna kõrgele külgedele. Vöödid on kitsad. Sabatutti moodustavad karvad on võrdlemisi lühikesed. Häälitsus sarnaneb rohkem eesli omaga kui teistel sebradel. Kõrbesebra on levinud Ida-Etioopia keskosas, Somaalias ja Põhja-Keenias. Ta elutseb kõrbetes ja poolkõrbetes, kus eelistab laugjaid mäenõlvu ja platoosid. Keenias moodustab mõnikord segakarju savannisebraga. 3.Savannisebra (Equus burchelli) on sebradest kõige tavalisem ja laiemalt levinud liik. Jaguneb neljaks alamliigiks, mida on kerge eristada kaelavöötide arvu
lõpust kuni 1970. imporditi 70 pulli ja üle tuhande tiine mullika. Pullid viidi kunstliku seemenduse jaamadesse ja nende mõju oli ulatuslik ja kiire. 78. eesti punane tõug · . Tõug kujunes välja XX sajandi 1. poolel, Tõug oli arvukaim (2/3 veistest) kuni 1970ndate keskpaigani. · 20 aasta jooksul arv on vähenenud, moodustab 1/4 veiste arvust. · Tüüpiline värvus oli tumedam või heledam punane, esines heledat ninapeeglit ja sabatutti. · Viimastel aastatel kohtab sageli valgeid märgiseid või punasekirjuid veiseid, samuti ühevärvilisi helebeeze või mustjaspruune. 79. eesti maatõug · . Värvuselt on helepunane või beez, vahel ka valgeid märgiseid, nudi, kuiva kehaehitusega. · Vaatamata oma väikesele kasvule (lehmade kehamass 450 kg) on nende piimajõudlus rahuldav. · Vaatamata sellele maatõu osatähtsus vähenes. · 50 aasta jooksul pole küündinud 1%-ni.
balti angli karja kasvatajate ühing asutati 1901 ja 12 okt 1919 asutati eesti anglite kasvatajate ühisus. palju on punase tõu aretuses teinud eesti esimene loomakasvatus-professor jaan mägi. tõug kujunes välja XX sajandi 1.poolel, tõug oli arvukaim ( 2/3 veistest) kuni 1970ndate keskpaigani. 20 aasta jooksul arv on vähenenud, moodustab ¼ veiste arvust. tüüpiline värvus oli tumedam või heledam punane, esines heledat ninapeeglit ja sabatutti. viimastel aastatel kohtab sageli valgeid märgiseid või punakirjusid veiseid, samuti ühevärvilisi helebeeze või mustjaspruune. 79. Eesti maatõug sagedamini maakari on ajalooliselt kujunenud koos sisserännanud rahvaga. veist peeti esmajoonelt sõnniku- ja veoloomana, kellelt saadi liha ja vähesel määral ka piima. piima tarbimine oli väike. kujunes välja vähenõudlik, väikese kasvuline ja nudi veis. XIX sajandil tööstuse arengule kaasnes linnade kasv ja vajadus joogipiima ning
veis ja eesti vutt. 13.Eesti piimatõud Eesti maatõug kohalik tõug, mis on kujunenud koos sisserännanud rahvaga. Paranadati lääne- soome tõuga, mille tulemuseks oli piimajõudluse kasv. Värvuselt helepunane või beez, vahel ka valgeid märgiseid. Kehaehituselt kuiv, nudi. Väikese kasvuga. Eesti punane eesti maatõugu ristati angliga. Tüüpiline värvus on tume või helepunane, võib esineda heledat ninapeeglit ja sabatutti. Viimastel aastatel on ka punasekirjusid ja mustjaspruune värvuseid. Parandatakse taani punasega, mis mõjus hästi piimajõudlusele ja lihajõudlusele. Puuduseks on halb udara kuju, mis ei sobi tihti masinlüpsiks. Eesti holstein eesti maatõu ja hollandi mustakirju ristand. Hea lihajõudlusega, piima rasva ja valgusisaldus on hea. Puuduseks on jalgade seisu ja sõrgade kuju vead. 14.Lihaveisetõud Eestis Hereford aretatud Inglismaal
annaabi.ee 
