Nina on tumepruun või must . Koon Rebase iseloomuliku tunnuse hulka kuulub pikk kitsas koon . Rebasekutsikatel on sündides lühikesed koonud ja nad näevad täiesti koerakutsikate moodi välja. Saba Kohev saba on rebase iseloomulikum tunnus. Saba näeb eriti uhke välja talvel. Saba on pikk ja kohev, eriti talvel. Joostes hoiab rebane oma saba horisontaalselt . Saba ots on must või valge. Nagu enamikul koerlastel on rebasel saba nääre.see asub tal 75 mm sabajuurest kõrgemal saba ülapinnal nahas ja nahaaluses koes . See nääre eritab skungi lõhna taolist lõhna mis on eriline peibutuslõhn. Kehamass Isarebane kaalub umbes5,9kg,emarebane5,2kg Rebase väga kohev karv jätab mulje,nagu kaaluks ta rohkem. Rebase üldkokuvõte Rebane kuulub rebase perekonda.koerlaste sugukonda. Punarebane on rebaseliikide seas kõige laiema levialaga. Ta elab kõikjal Euroopas, kõikjal Aasias, ei leidu Indo-Hiinas.
moodustab üle poole koljupikkusest. Eespurihambad on lihtsad ja terava otsaga, välja arvatud kontide järamiseks kasutatav ülemine neljas eespurihammas. Tagapurihambad muljumiseks sobiva ehitusega. Esikäpal on 5 küünist, tagakäpal 4 küünist. Esimene varvas on rudimentaarne, kuigi küünisega, ega puutu vastu maad. Saba on pikk ja kohev, sabaots on must või valge. Joostes hoiab rebane oma saba horisontaalselt. Nagu enamikul koerlastel, on rebasel sabanääre. See asub tal 75 mm sabajuurest kõrgemal saba ülapinnal nahas ja nahaaluses koes. See nääre eritab skungi lõhna taolist lõhna, mis on seksuaalne peibutuslõhn. Käitumine Rebane on eraklik ega moodusta karju nagu hundid. Kuni poegimisajani elab ja kütib ta üksi. Täiskasvanud rebase territooriumi suurus sõltub elupaiga kvaliteedist. Heades piirkondades on territooriumi suurus 512 ruutkilomeetrit, linnas koguni 0,2 ruutkilomeetrit. Halbades piirkondades (mägedes) ulatub territoorium 2050 ruutkilomeetrini
Rinna laius (rl) vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse mõõtekepiga. Laudja laius1 (ll1) puusanukkide kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius2 (ll2) puusaliigeste külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius3 (ll3) päraluude külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Pikkusmõõtmed: Keha üldpikkus nina otsast saba otsani. Tüvepikkus nina otsast pärakuni. Sabapikkus - sabajuurest saba otsani. Pea pikkus (pp) otsmikukandi keskelt ninapeeglini. sirkliga. Otsmiku pikkus (op) otsmikukandi keskelt jooneni, mis ühendab silma sisemisi nurki. sirkliga. Kere põikpikkus õlanuki eesmisest punktist päraluunuki tagumise punktini. kepiga (kppk) või lindiga (kppl). Laudja pikkus (lp) puusanuki eesmisest punktist tagumise punktini. sirkli või kepiga. Sügavusmõõtmed: Rinna sügavus (rs) turjast rinnakuni vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede
Rinna laius (rl) vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse mõõtekepiga. Laudja laius1 (ll1) puusanukkide kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius2 (ll2) puusaliigeste külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius3 (ll3) päraluude külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Pikkusmõõtmed: keha üldpikkus nina otsast saba otsani. Tüvepikkus nina otsast pärakuni. Sabapikkus - sabajuurest saba otsani. Pea pikkus (pp) otsmikukandi keskelt ninapeeglini. sirkliga. Otsmiku pikkus (op) otsmikukandi keskelt jooneni, mis ühendab silma sisemisi nurki. sirkliga. Kere põikpikkus õlanuki eesmisest punktist päraluunuki tagumise punktini. kepiga (kppk) või lindiga (kppl). Laudja pikkus (lp) puusanuki eesmisest punktist tagumise punktini. sirkli või kepiga. Sügavusmõõtmed: rinna sügavus (rs) turjast rinnakuni vertikaaljoont mööda, mis
Rinna laius (rl) vertikaaljoont mööda, mis riivab abaluukõhrede tagumisi punkte. Võetakse mõõtekepiga. Laudja laius1 (ll1) puusanukkide kõige kaugemate punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius2 (ll2) puusaliigeste külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Laudja laius3 (ll3) päraluude külgmiste punktide vahelt. Võetakse sirkliga. Pikkusmõõtmed: Keha üldpikkus nina otsast saba otsani. Tüvepikkus nina otsast pärakuni. Sabapikkus - sabajuurest saba otsani. Pea pikkus (pp) otsmikukandi keskelt ninapeeglini. Võetakse sirkliga. Otsmiku pikkus (op) otsmikukandi keskelt jooneni, mis ühendab silma sisemisi nurki. Võetakse sirkliga. Kere põikpikkus õlanuki eesmisest punktist päraluunuki tagumise punktini. Võetakse kepiga (kppk) või lindiga (kppl). Laudja pikkus (lp) puusanuki eesmisest punktist tagumise punktini. Võetakse sirkli või kepiga. Sügavusmõõtmed:
annaabi.ee 
