1919. aastal lahkus Tammsaare Koitjärvelt ning alustas vabakutselise kirjaniku elu Tallinnas. Ka tema loomingusse tulid uues tasandid, näiteks ilmus 1921. aastal tema esimene näidend "Juudit", mis lähtub Vana Testamendi ainestikust ja mida võiks nimetada sümbolistlik- juugendlikuks teoseks. Juudit ja Salome olid juugendi lemmiktegelased, Tammsaare Juudit on aga eriliselt seda femme fatale tüüpi kandev karakter. Juuditis on aga olemas kõik vähegi juugendkunstnikke köitev: iha, julmus, saatuslikkus naises ning ülimalt traagiliselt omavahel seotud armastus ja surm. Samuti on Juuditis olulisel kohal võimuiha ja nartsissism. "Juuditiga" jõuab Tammsaare oma loomingu kõrgperioodi. 10 Tammsaare tõlkijana Tammsaare alustas tõlketegevusega Treffneri gümnaasiumis õppimise ajal, et endale lisaraha teenida. Eriti oluliseks elatusallikaks oli tõlkimine talle Kaukaasias viibimise ajal, kui ta seal ennast ravis.
kokkuvõttena. Commedia dell´arte On Itaalia teater On omaette teatri stiil Uut tüüpi nüüdisaegne teater, Inimese vabadus, ühiskonna suhted Sõltus näitlejatest. Improvisatsioon. kindlad tegelased. dialoogid igas olukorras. Elunähtuse pilkamine. Näitlejad olid väga võimekad. Tegelased: Pantalone, Arlekiin, Colombina. Esimest korda astus lavale naine. Thomas More (1478-1535) Inglise renessanssi ajastu üks tähtsamaid tegelasi. Võttis osa poliitikast ning just poliitika sai talle saatuslikkus, teda süüdistati riigi reetmises ja määrati surmanuhtlus. Sai tuntuks 1516, kui ilmus teos ,,Utoopia". Kirjutas Ladina keeles. Püüdis teosega ellu kutsuda Platoni ideaalriigi ideed. Utopistlik romaan. More lõi tänu sellele uue zanri. Karl Ristikivi imede saar. Renessansiromaan Romaan omandas tänapäevase kuju alates 15.sajandi II poolest. Renessansiajal oli kõige levinum romaaniliik rüütliromaan. Eriti populaarseks sai rüütliromaan 16.sajandi alguse Hispaanias.
+ kriitika oli vastuoluline. Kui V osa oli ilmunud, siis klassikustaatus oli selle ajaga saavutatud. + I osa teemaks võitlus maaga, II osa võitlus jumalaga, III võitlus ühiskonnaga, IV osa puhul võitlus iseendaga ja oma õnnepüüdega ja V osa tähistab resignatsiooni. + imelises tundlikkuses mõõtmatuseni avardatud iga tühisem lapsepõlve mure, iga väiksemgi rõõm saab hiljem kunstiteose aluseks täiskasvanule, ilma et see ise seda ette teaks. Baudelaire + saatuslikkus võib rääkida saatuslikest motiividest läbi sarja ajalookirjutise ambitsioon hakkab olema ka ajalookirjutus II osa kinnistab v kujundab teatava iseseisva romaanitüübi eesti traditsioonis kooliromaani eritüüp. Mudelduvad eri tüüpi koolid ja kaasnevad eri jutustamisviisid (Maurus vs Paunvere). Lutsu variant on humoristlikum. Ma armastasin sakslast + õnnetu armastuslugu + sotsiaalsed suhted on ajaloos ümbermängitud + on kasutatud mina-vormi
ujuvad ja juba üsna tillukestena merega mängivad. Muide, kiriku järele ei kujunenud mitte üksnes ta keha, vaid ka ta vaim. Milline oli siis Quasimodo hing? Millise laadi ta oli omandanud, mis vormi võtnud selles suletud kestas, selle metsiku eluviisi juures? Seda oleks raske määratleda. Quasimodo oli sündinud küürakas, ühesilmaline, lombakas. Suure vaeva ja suure kannatusega oli Claude Frollo teda siiski kõnelema õpetanud. Aga mingi saatuslikkus lasus õnnetul leidlapsel. Juba neljateistkümneaastaselt Jumalaema kiriku kellalööjaks hakates sai talle osaks uus õnnetus: kellahelin purustas ta kõrvade trumminaha, ta jäi kurdiks. Ainus värav, mida loodus talle pärani lahti oli jätnud, langes korraga igaveseks kinni. Kinni langedes lõikas see värav katki viimase rõõmu- ja valgusekiire, mis Quasimodo hinge võis tungida. Ta hing vajus sügavasse pimedusse. Õnnetu olendi kurvameelsus