3. detsembril 1991 akrediteeriti esimeseks Iirimaa suursaadikuks Eestis resideerimisega Stockholmis Paul D. Dempsey (kuni 16.01.1995). Talle järgnesid Helsingis resideerinud suursaadikud Dáithí O'Ceallaigh (1995-1998) ning Geaoróid Ó Broin (1999-2001). Esimene Tallinnas resideerinud suursaadik oli Sean Farrell (2001-2004). 1920. ning 1930-ndail aastail oli Eesti Vabariigil Dublinis ka auasekonsulaat. Tänaval, millel asus Eesti esimene konsulaat, asub ka praegu Eesti praegune saatkonnahoone Dublinis. 11 Majandussuhted Eestiga Kaubavahetus Iirimaa ei kuulu veel Eesti suuremate kaubanduspartnerite hulka ning arenguruumi kahe riigi majandussuhetes on piisavalt. 2003. a. moodustas Eesti eksport Iirimaale 546,5 miljonit krooni ning import Iirimaalt 484,5 miljonit krooni. Iirimaa oli Eesti kaubanduspartnerite seas 26. kohal.
E.J.Truuväli vähemalt piirdub faktide mahavaikimisega, aga O.Kuuli laskub tegelikkuse otsese eitamiseni ja väidab, et punaarmee ei võtnud riigikukutamisest üldse osa, vaid üksnes "viibis kohal" ning võis seetõttu osutuda "kodanlust" hirmutavaks jõuks (Kuuli:8788,208209). zdanovit mainib ta oma 225leheküljelises teoses ainult ühe korra: kui 21.juuni rongkäik jõudis Toompealt Pika jala kaudu Pikale tänavale, siis zdanov olevat ilmunud NSVL saatkonnahoone rõdule (Kuuli:79). Kõik sellised tahtlikud mahavaikimised ja võltsingud on nõukoguliku revolutsiooniteooria, õigemini küll revolutsioonimüüdi kõige olulisem osa. Sest kui riigikorda muudetakse välisriigi sõjajõudude kaasabil (või tegelikult kui ollakse riigikorda muutvate okupatsioonijõudude väike abiline), siis ei saa ju juttugi olla revolutsioonist. Presidendi kohta peaks lisama, et lihtsalt "valitsuse ülesannete täitja" ta muidugi polnud ning et hiljemalt 23
Kaubanduskoja nõunikult Elo Saarilt. 4 1 Saksamaa ettevõtted Eestis Saksamaa tunnustas Eestit suveräänse riigina de jure 9. juulil 1921. Diplomaatilised suhted taastati kahe riigi vahel 28. augustil 1991, mille järel rajasid mõlemad riigid oma diplomaatilised esindused vastavalt Bonni ja Tallinnasse. 1999. aasta veebruaris avati Tallinnas Saksamaa Liitvabariigi suursaatkonna uus hoone. Eesti ajalooline saatkonnahoone Berliinis avas taas oma uksed 27. septembril 2001, pidulikul tseremoonial osales president Lennart Meri. Saksamaa kui Eesti peamise kaubanduspartneri majanduse hea käekäik mõjutab otseselt ka Eesti majandust, kuna Saksamaa on üks viiest Eesti peamisest kaubanduspartnerist, kuid majanduskriisi ajal näitaja natuke muutus. Investeerimiskohana on Saksa investorite huvi Eesti vastu pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga tunduvalt kasvanud.
Mitmekeelsus oli perekonna elus igapäevane asi. Ei ole ime, et Lennart Meri on keelte õppimise tähtsust alati rõhutanud. 1934. aastal sündis Lennarti vend Hindrek. Samal aastal sai Georg Meri lähetuse Berliini, kus ta oli esialgu saatkonna atasee ja seejärel nõunik. Eesti oli noil aegadel majanduslikult vaene ja lihtne riik. Riigiametnikud ei elanud luksuslikult ei kodu- ega välismaal. Näiteks 1920. aastatel oli Eesti riigiaparaadi käsutuses kokku vaid kolm autot. Ka Eesti saatkonnahoone Berliinis oli tagasihoidlik. Berliinis alustas Lennart oma kooliteed katoliiklikus rahvakoolis, kuigi samas hoones tegutses ka protestantlik kool, mille klasside seinu kaunistasid suured haakristid. Katoliiklikul poolel neid ei olnud. Tõenäoliselt otsustas kooli valiku just see detail. Lapsepõlves puutus Lennart Meri kokku ka totalitarismiga. Mälestuspiltide hulka kuulub hetk Siegesalleelt, kus Adolf Hitler kohtus Saksamaal visiidil olnud Itaalia diktaatori Benito Mussoliniga
annaabi.ee 
