pulmades.Ka pere kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks.Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja juures. 1902. aastast, kui Eller õppis Tartu Reaalkoolis, õpetas teda Tartu saksa orkestri kmeister Eduard Wähner. Käe paranedes hakkas Eller elatise teenimiseks taas viiulit mängima - ta tegi kinodes tummfilmidele saatemuusikat, mängis mitmes suveks komplekteeritud orkestris. 1913. a. astus ta taas Peterburi konservatooriumi. Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Loominguliselt olid Elleri Tartu-aastad (1920-1940) väga rikkad. Tema teoseid esitas sageli "Vanemuise" orkester. Samuti tegi Eller
Lava kunstlik lähenemine oli hästi lahendatud väheste kujundusobjektide näol, mida ei liigutatud kordagi näitemängu ajal. Kogu lava oli jaotatud 3 sektsiooniks. Esiplaanile oli toodud katuse väljaehitusega magamistuba koos kujutletava pika koridoriga , millele järgnes söögituba ja väike elamuresidents. Muusikalist poolt arendas Urmas Lattikas, millele pöörati selles etenduses väga vähe tähelepanu. Harva esines vaikset saatemuusikat, mis võis süvenenult näidendile isegi kuulmata jääda. Heliliselt võimendati naise etteloetud repliike, mida näitleja Prikk luges näiliselt naise kirjutatud kirjadest. Üldiselt ei olnud vajalikkust ka rohkematele heliefektidele peale nende, mis näidendis esinesid. Minule jättis antud näidend väga üksluise ja igava elamuse. Võrreldes seda näidendit M. Karusoo lavastatud etendusega ,,Võlg", jättis antud teatritükk väga sisutühja mulje.
Venemaal. Ta sai tuntuks ka välismaal, näiteks valiti ta Oxfordi ülikooli auliikmeks; samuti sai ta mitmeid muid aunimetusi ja preemiaid. Sostakovits sündis Petrogradis inseneri peres. Nii ema kui isa huvitasid muusikast, nii algasidki muusikaõpingud 9 aasta vanuses kõigepealt ema juhendamisel ja seejärel muusikakoolis. Üsna pea valmisid esimesed palad. Peale isa surma sattus Dmitri rahalistesse raskustesse. Õnneks leidis ta aga tööd kinos, improviseerides tummfilmidele saatemuusikat. Ta lõpetas konservatooriumis kaks eriala, klaveri ja kompositsiooni. Pärast konservatooriumi lõpetamist tegutses Sostakovits pianisti, helilooja ja õppejõuna (Lenigradi ja Moskva konservatooriumides). Ta suri 1975. aastal Moskvas. Tema loomingusse kuulub 15 sümfooniat, 15 keelpillikvartetti, mõned instrumentaal-kontserdid, 24 prelüüdi ja fuugat klaverile, 2 ooperit, mõned vokaal-sümfoonilised suurvormid, mõned vokaaltsüklid, muusika umbes kolmekümnele filmile jm
mõned vokaal-sümfoonilised suurvormid, mõned vokaaltsüklid, muusika umbes kolmekümnele filmile jm. Sostakovits sündis Petrogradis inseneri peres. Nii ema kui isa huvitasid muusikast, nii algasidki muusikaõpingud 9 aasta vanuses kõigepealt ema juhendamisel ja seejärel muusikakoolis. Üsna pea valmisid esimesed palad. Peale isa surma sattus Dmitri rahalistesse raskustesse. Õnneks leidis ta aga tööd kinos, improviseerides tummfilmidele saatemuusikat. Ta lõpetas konservatooriumis kaks eriala, klaveri ja kompositsiooni. 20. sajandil mõjutasid maailmas muusika arengut mitmed tegurid. Näiteks sõjad, revolutsioonid ning isegi mooda arhitektuuri saavutused. Ka vene helilooja käisid mooda kuntsiga kaasas. KATRE ETTEKANNE! Muusikal on muusikat (avamänge, vahemänge, soololaulu, koore jne) ja tantsu sisaldav lavateos, milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi.
1907. a. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes astuda Peterburi konservatooriumi. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuliklassi. Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas. Käe paranedes hakkas ta taas viiulit mängima. Elatise teenimiseks mängis ta tummfilmidele saatemuusikat. 1913. a. astus ta taas Peterburi konservatooriumi, nüüd kompositsiooni- ja muusikateooria erialale. Peterburi rikkalik kontserdielu võimaldas tutvuda uute muusikasuundadega, mis teda tugevasti mõjutasid. I maailmasõja päevil mängis ta sõjaväeorkestris, õpinguid jätkas 1919. a. Konservatooriumi lõputööks 1920. aastal oli 1. klaverisonaat, mille eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917, "Koit" 1918-1920).
katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli peaaegu kogu tema sõjaeelne looming seati kommunistliku reziimi õigusteaduskonnas. poolt põlu alla kui "formalistlik ja kodanlik-natsionalistlik". * Käe paranedes hakkas Eller elatise teenimiseks taas viiulit mängima - ta * 1950. aastate keskpaigaks oli kõige pingelisem aeg möödas ja Eller võis tegi kinodes tummfilmidele saatemuusikat, mängis mitmes suveks jätkata tööd konservatooriumis, kus töötas kuni oma surmani. Tema komplekteeritud orkestris. 1913. a. astus ta taas Peterburi õpilasteks olid veel näiteks Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Arne Oit, Jaan konservatooriumi, nüüd kompositsiooni- ja muusikateooria erialale (prof. Koha, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Alo Põldmäe ja Lepo Sumera. Elleri 50- Kalafati)
annaabi.ee 
