Seega on küsilauseid minevikus kõige raskem kaudkõnesse panna. He said to me,"I was at home yesterday." He told me that he had been at home the previous day/ the day before. He asked me,"Where did you live two years ago?" He asked me where I had lived two years before. 3. Alati pole vaja otsekõnes öeldut kaudkõnes sõna-sõnalt edasi anda. Tähtis on edastada öeldu mõte. Seda saab teha kasutades saatelauses sobivaid tegusõnu: accept, advise, agree, allow, apologize, ask, beg, promise, recommend, refuse, suggest, warn. He asked me," will you come to my birthday on Sunday?" He invited me to his party on Sunday. I said, "Thank you. I'd love to come." I accepted his invitation.
Eriti tuleb kontrollida tekste, mis on reporterile emotsionaalselt olulised. Subjektiivsus tuleb sisse otsesõnaliste, mõnikord ka varjatud hinnangutena. Varjatud kallutatuse väljatoimetamine on eelkõige toimetaja töö. Toimetaja peaks uurima kaht tüüpi nähtust: kas pole tsiteeritud palju ja olulistes kohtades allikaid, mis esitavad reporterile meelepäraseid seisukohti ning kus vastuseisukohi on nõrgema kaaluga; kas pole kasutatud kallutavaid sõnu, eriti tsitaadi saatelauses. Tasakaalu puudumine. Kõige tavalisem konflikti põhjus ajalehe ja allikate või uudislugude tegelaste vahel. seda on võimatu parandada ilma uute allikate ja lisainfota. Kas uudist käsitletakse kõikidest külgedest? Kas on antud sõna kõigile osapooltele? Kas on väljajäetud mitteametlikke allikaid? Faktide puudumine. See on probleem, mida toimetaja ei saa ise lahendada. Reporter peab vajalikke fakte juurde hankima
(2004: 374375) 1. Komaga eraldatakse üksteisest: a) liitlause osalaused b) samaväärsed, korduvad lauseliikmed 2. Muust lausest eraldatakse koma(dega) a) kiilud, sealhulgas üte ja hüüund b) osa lauseühendeid verbita lühend, määruslik nud- ja tud- lühend ning aluse ja öeldise vahel seisev mis tahes lauseühend 3. Oma põhisõnast eraldatakse komaga järellisand ja omadussõnaline järeltäiend. 4. Komaga eraldatakse ka otsekõne väitlause talle järgnevast saatelauses. Koma ei kasutata samaväärsete lauseliikmete ja osalausete vahel, kui nende vahel on sidesõnad ja, ning, ega, ehk, või, kui ka. Koma ei ole sidesõnade kui ja nagu ees, kui nad ei alusta osalauset. (2004: 375376) Mõttekriips on sidekriipsust pikem ja selle mõlemale poole jäetakse tekstis tühik. · Mõttekriips pannekase kokkuvõtva lauseosa ette. · Mõttekriipsu võib panna kooloni asemel ka seletava osalause ette. · Samamoodi kasutatakse mõttekriipsu mõnikord pealkirjades.
käest pääseda. Võsavillem oli niigi juba loomal kannul. Kuid koduõu oli lähedal. Seal ootas teda pääsemine. Jälgime lausetes järgmisi sõnu: koer, peni, loomal, teda; jooksis kiiresti, aeglane sorkimine; hundi, võsavillem; koduõu, seal; pääseda, pääsemine. Seose loomiseks jääb üle suunata lapsi neid sõnu leidma. • Tegusõna samade ajavormide kasutamine. Sellest esineb siiski ka erinevusi. Nt kirjalikus tekstis võivad tegusõnavormid saatelauses ja otsekõnes erineda. Ka teadustekstis kasutatakse uurimistulemuste kirjeldamisel sageli minevikuvormi, kuid järeldustes olevikuvormi. • Sõnajärje sõltuvus eelmisest lausest ning järgnevate lausete elliptilisus. • Grammatilised piirangud, mis samuti sõltuvad eelnevast tekstist. Viimased on semantilist laadi ning nende eiramine eitab sidusust. Näiteks küsimusele Kas keegi tuleb minuga? ei saa vastata Sina tuled või Mina tulin.
annaabi.ee 
