lastetund, 1928. esimene reportaaz ja kuuldemäng Eesti raadio ajaloos. Peale uute zanride toomise kandis hoolt ka keelekasutuse eest. Tema lemmikzanriks olid lastesaated. Muusika oli tollases raadios tugevaim külg, peale kergemuusika oli kavas ka klassika, ooperi ja opertetiülekanded. Eesti Raadio fonoteegis oli 1940. aastaks 50 000 grammofoniplaati, nende hulgas teiste maade ja rahvaste muusikat. Riigistamise aastal (1934) moodustas üle poole saatekavast muusikasaated, sama osakaal kuni 1940. Sõnalisi 27% (nendest juhtiv roll päevauudistel ja loengutel), segasaateid 22% (peamiselt kirkikusaated, reklaam, võimlemine). Ühed populaarsemad saated olid kuuldemängud. 1936. tekkis kooliraadio, tihe oli koostöö kirjanikega (Vilde, Under, Alver). Võrreldes tänepäevaga kuulusid saatekavasse ka keelekursused ja võimlemine, mida praegu enam pole. 1937.1938
Teemade käsitlus üksikasjalikum ja teemakesksem. Uudise värskus pole kriteerium Online-meedia 20-40 minutit. Lisainfo saamisel täiendused Ööpäevaringne edastus. Parem hommikupoolik Head sõnumi võimendajad. Uudiste maht pole piiratud Raadio Lühiuudised põhinevad onlinel. Pikemad saated põhjalik eeltöö Hommik või päeva esimene pool. Oluline võimalik enne uudistesaadet. Vestlussaated lähtuvalt saatekavast Sõnumi sisule lisaks oluline väljendusoskus Televisioon Tund kuni pool päeva. Päeva esimene pool. Ülioluline võib olla pärastlõunal. Väike teemade arv. Poole sõnumi sisust moodustab pilt. · Allikatelt saadud info · Info tsiteerimiseks lisatakse nimi ja amet Info parafraseerimiseks mitte tsitaadina, võib lisada nime ja ameti Info anonüümseks kasutamiseks allikas jääb anonüümseks
oma saavutusi korrata ja ebaõnnestumisi vältida. Meie aju salvestab ainult väikese osa meile teatavaks saanud sündmustest, mis omakorda moodustab väga väikese osa kogu temasse saabunud infost. Samuti unustame me suure hulga salvestatud infost. Nii selektiivne meeldejätmine kui unustamine kaitsevad meid info liia eest, mis oleks sama kahjulik kui õppimisvõime ja mälu puudumine. Tehakse vahet lühimälu ja püsimälu vahel. Lühimälus leiduv info; N: saatekavast vaadatud teleprogrammi algusaeg või telefoninumber unustatakse kiiresti, kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälus püsib see ka pärast pikema aja möödumist kättesaadavana, selle info poolt vormitud mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Eri tüüpi info töödeldakse ajus erinevalt. Lähtudes info töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks ning püsimälu
“Ungari rapsoodia nr 4”, Glinka “Öö Madriidis” jne (Aulis 1985: 15). 238 Riigi Ringhäälingu põhimäärus ERA F 80, N 5, S 723. 105 Nagu näha, suurenesid kulutused muusikasaadetele nelja aasta jooksul peaaegu kahekordseks, kuigi kulutuste protsentuaalne osakaal vähenes tunduvalt. Samas oli muusikasaadete osa saatekavast küllaltki stabiilselt 50% ümber. Seega võib väita, et kodumaise ringhäälingu osa rahva muusikalise maitse suunamisel ja kujundamisel oli küllaltki arvestatav, kuna just ringhäälingu saadete kaudu sai rahuldada inimeste muusikalisi vajadusi ka maal ja väikelinnades, kus kontserdielu oli hõre või puudus üldse 239 . Ilvi Rauna (2005: 149) väitel, kes on oma magistriväitekirjas analüüsinud 1930. aastate ring-
annaabi.ee 
