tehnikat, kus räägiti väljapalju, et vanasti oli ülekande tegemine palju raskem ja kaamerad kordades kallimad, siiamaati on need kallid. Saime proovida ilma uudiste poolt, kus saime oma võimed proovile panna. Järgnes väga huvitav protsess Ringvaate stuudios, mis asub Solarise keskuses, kolmandal korrusel. Kus meile näidati stuudiot ja tagaruume, kuidas igapäevane saade käib. On olemas spetsiaalsed grimeerijate pool, kus tehakse saatejuhtidele ja külalistele grimm peale, et ülekandes nende nägu ei peegeldaks, oleks matt. Saime ka küsida küsimusi saatejuhtidelt isiklikult, mida nad tunnevad otseülekande ajal, ja kuidas tulevad küsimused külalisega, kui tehakse intervjuud. Neil on selline nipp, kui tagaruumis samalajal kuulab teine saatejuht intervjuud pealt, ja temal tuleb väga huvitav küsimusi, siis edastab selle saatejuhile. Saime kokkuvõtteks ka telekasse, mis tuli üllatusena meile kõigile, kes me olime
kaamerate seadistusi, paneb nad õigesse konfiguratsiooni, vajadusel paneb videokahuri üles (sõltub saatest). 5. Kontrollib kõikide mikrofonide töökorras olekut, operaatorite kõrvaklappe. Koostöös helitehnikuga seatakse üles õige helikvaliteet. Helitehnik vastutab kogu heli eest stuudios ning inseneri ja rezissööri tubades, seadistab kõik kantavad mikrofonid ja kõrvaklapid saatejuhtidele. Kui kogu aparatuur on häälestatud ja testitud, kõik väikesed probleemid lahendatud, siis insener jälgib otseülekannet, pidevalt jälgib kogu kollektiivi tööd andurite kaudu, reguleerib otseülekande pildi kvaliteeti. Ootamatu rikke korral leiab asenduse või lahendab olukorra iseseisvalt. 3 Eneseanalüüs 3.1 Ettevalmistamine. Minu teoreetilise ettevalmistuse tugevaks küljeks oli signaalide omaduste tundmine,
......................................22 SISSEJUHATUS 2 Uurimistöö eesmärk on leida keelelised erijooned, mis iseloomustavad Eesti Televisiooni (ETV) saate „Ringvaade“ saatejuhti ning reporterit Jüri Muttikat. Kuna „Ringvaate“ puhul on tegemist vabas vormis uudiste- ja meelelahutussaatega, kus saatejuhtidele tekste ette ei kirjutata. See aga jätab saatejuhtidele suurema vabaduse tuua saatesse isikupära. Uurimistööl on kaks eesmärki: leida Jüri Muttika kõnepruugist talle omaseid keelejooni ning analüüsida neid keelejooni varasemate uurimuste põhjal. Uurimistöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis kirjeldatakse, missugune on olnud Jüri Muttika elulugu. Kirjutatakse, kus on ta töötanud ja õppinud – püütakse anda
98 861 (Ojakäär 2000: 461). Juba Riigi Ringhäälingu algaastatel oli muusika osakaal saatekavas suur – vastavalt OÜ Raadio Ringhääling 1927. aasta finantsaruandele kulutati muusikale (orkester + noodid) 237 1 572 611 marka, mis moodustas peaaegu ¼ kogu Ringhäälingu kuludest (ERA F 54, N 6, S 204) ja suurenes pärast Ringhäälingu riigistamist 1934. aastal 238 märgatavalt. Kulutused orkestrile, saatejuhtidele ja toimetajatele ning % kogukulutustest: 1935 – 43 844, % – 62,64; 1937 – 48 521, % – 39,02; 1939 – 84 237, % – 40,53 (Rauna 2005: 120). Muusikasaadete osa saatekavas: 1935 – 51,4%, 1937 – 49,4%, 1939 – 52,7% (ibid., 124). 236 Uudisleht 1929, 13.01. Seoses sellega oli ka päris palju neid, kes ise vastuvõtja valmis ehitasid. On teada, et Raimond Valgre ehitas endale ise vastuvõtja (Ojakäär 2000: 101), John Pori sai samaga hakkama (Ojakäär 2000: 278). V
annaabi.ee 
