paletükivust või kellegi sihilikku soovi teda mõjutada · jne (Bachmann, Maruste, 2001) Minu ema ütles ükskord mulle ühe TV saatejuhi kohta,et talle see saatejuht ei meeldi. Aga ta ütles ka seda, et ta teab, et see inimene mulle ei meeldi ja ma olen seda korduvalt rääkinud. Ta tunnistas seda, et minu hoiak selle saatejuhi suhtes on mõjutanud tema hoiakut, kuigi varem oli ta suhtumien sellesse saatejuhti positiivne või vähemalt erapooletu. See, kuivõrd sügavalt ja adekvaatselt teabe vastuvõtja on suuteine sõnumis sisalduvat oma taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemise abil mõistma, lahti mõtestama ning kuivõrd oluline see tema jaoks on, determineerib inimese teabe vastuvõtu osalusmäära. Mõjustatavas teates sisalduva teabe töötluse põhjalikkus ja adekvaatsus sõltub nii isiksuse püsiomadustest
Müütilistest elukutsetest mainiti näiteks mereröövlit, rüütlit ja maadeavastajat. Kokkuvõttes eelistasid poisid selliseid ameteid, kus ühiskond näeb tihti vaprust või kangelaslikkust ning kus kasutatakse tihti jõudu ning kus nähakse võimu. Hoolitsevaid ameteid praktiliselt ei mainitud. Tüdrukud mainisid reaalsetest ametitest õpetajat, lasteaiakasvatajat, arsti, müüjat, teenijat, koristajat, näitlejat, saatejuhti, lauljat ja tantsijat. Vaid kaks tüdrukut soovis saada kosmonaudiks ja üks politseinikuks. Mütoloogilistest ametitest mainiti klouni ja printsessi, tiibadega kassi ja liblikat. Kui võrrelda tüdrukute ja poiste antud vastuseid, siis torkavad silma mõned suhteliselt suured erinevused: kui mitmed tüdrukud väljendasid soovi saada emaks, siis poisid isaks saada ei soovinud. Poisid peavad olema tublid ja tugevad, tüdrukud tublid ja ilusad
223) Kersna unistus tuntud nägudega bändist „The Queen“ intervjuud läbi viia. Naljakalt sõnastatud mõte. Ise unistan selgelt mägiallikana voolavast vene keelest. „Ma usun elu erilistesse hetkedesse.“(lk 242) See Kersna öeldud lause väljendab tema positiivset ellusuhtumist ka raskematel aegadel ja kõlab kaunilt ning tasub meelde jätta- elu ilusse peab uskuma. „Kersna asemele?Kelle?“(lk 261) Seda küsis Piret Piirsaar, kui „Pealtnägijale“ otsiti uut saatejuhti, siit loeb välja ilmselge imestuse. Näitab Kersna asendamatust ETVs ja seda, kuidas ta on siiski „Pealtnägija“ hing. „Sulle ei tule elus miski kergelt, sa pead tööd tegema.“(lk 17) Tõde, mille sõnastas Luule Viilmaa ja millest Kersna sai aru pärast seda kui kaotas jooksus naabritüdruk Kairile. Kersnat on ilmselt see lause läbi elu saatnud, sest ta on tõesti elus palju tööd teinud ja vaeva näinud ja ma pean seda edu võtmeks.
ee Tööalane orientatsioon: Taotlen saatejuhi kohta TV meelelahutussaates ,,Tark mees taskus", kus võiksin leida rakendust oma koomiku- ja mustkunstioskustele, mille olen omandanud ja välja arendanud kolmeaastase lavapraktikaga salongitsirkuses ja stazeerimisega Londoni Kõrgemas Teatrikoolis. Pean oma tugevamaks küljeks oskust suhelda publikuga vahetult, tõmmata teda tegevustikku kaasa ja luua improvisatsiooniga koomilisi olukordi. ,,Tark mees taskus" vajab elavamat saatejuhti, kes suudaks saate külalised panna tegema asju, mida nad muidu ei teeks. Arvan, et suudaksin seda saavutada. Töökäik: 06.1997 k.a AS Surimuri, Punane 321, Tallinn must ja valge maagia, trikitööd mustkunstnik (kadumis- ja saagimistrikid) 03.1995 06.97 Uugametsa ooperiteater lavatööline (õhtuti ja koolivaheaegadel) Hariduskäik: 1986 1997 Uugametsa Gümnaasium, keskmine hinne 4,1 Täiendkoolitus:
..................................22 Lisa 1...........................................................................................................................22 SISSEJUHATUS 2 Uurimistöö eesmärk on leida keelelised erijooned, mis iseloomustavad Eesti Televisiooni (ETV) saate „Ringvaade“ saatejuhti ning reporterit Jüri Muttikat. Kuna „Ringvaate“ puhul on tegemist vabas vormis uudiste- ja meelelahutussaatega, kus saatejuhtidele tekste ette ei kirjutata. See aga jätab saatejuhtidele suurema vabaduse tuua saatesse isikupära. Uurimistööl on kaks eesmärki: leida Jüri Muttika kõnepruugist talle omaseid keelejooni ning analüüsida neid keelejooni varasemate uurimuste põhjal. Uurimistöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis kirjeldatakse, missugune on