naftast, 13% gaasist ja 10% taastuvatest energiaallikatest (peamiselt hüdroelekter). Eesti põlevkivi on aidanud tagada energiajulgeoleku kaudu meie iseseisvust põlevkivivarud rahuldavad hetkel täielikult Eesti riigi elektrienergia vajadused. Kuna Euroopa Liidu suundumused ja rahvusvahelised kokkulepped lähtuvad vajadusest emissioone vähendada tuleb Eestil kasutusele võtta hirmkallid süsinikdioksiidi eemaldamise tehnoloogiad, maksta kõrgemaid saastemakse, või leida põlevkivi kõrvale teine alternatiiv ehk tuumaenergia. [9] Valitsus kiitis 2009. aastal aset leidnud istungil heaks energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukavad, mis nägid ette põlevkivist elektri tootmise olulise vähendamise ning muude energiaallikate osakaalu suurendamise, sealhulgas võeti suund Eestisse oma tuumajaama rajamiseks aastaks 2023. [10] 2
(1.4) Keskkonnamõjude ja loodusvarade juhtimine ... muutuvad üha olulisemaks seoses ettevõtete rahvusvahelistumisega ja Loodusvarade tarbimise ning heitainete ja prügi tekitamise vähendamine tekitab probleeme, kuna kõikjal ei austata inimõigusi võrdsel määral. aitab kaasa keskkonnamõjude alandamisele; lisaks võib see vähendada (2.4) Ülemaailmsed keskkonnaprobleemid prügikäitlemise ja energiakulusid, seega ka sisendi- ja saastemakse. ... on ettevõtte poolt mõjutatavad eeskätt globaalsete tarneahelate kaudu. Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 31 Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 32
suurimaid primaaralumiiniumi tootjatest ja eksportijatest. Valmistoodete valmistajad kasutavad alumiiniumist pooltooteid ehitus-, transpordi- ja pakenditööstuses. Rauasulameid rauaränisulamit (ferrosiliitsium), rauamangaanisulamit (ferromangaan) ja rauakroomisulamit (ferrokroom) kasutatakse peamiselt terasetootmises. Norra toodab ka ränimetalli, tsinki, niklit ja vaske. 4.5.4. Keskkonnakaitse Norra töötleva tööstuse ettevõtetele on kehtestatud rida saastemakse. Nendega eesmärk on tagada, et tarbija kataks keskkonnasäästliku tootmise kulud. Viimase kümne aasta jooksul on 21 kahjulike ainete heitkogused vähenenud 90 protsendi võrra ning kasvuhoonegaaside heitkogused umbes 10 protsendi võrra. 22 4.6. MERETÖÖSTUS Norra on Euroopa mitmekülgseim mereriik
esinevaid erandeid kaitsta veel üsna pikka aega. Lisaks on veel üks tõsine probleem. Keskkonnamaksude teoreetiline baas pärineb paljuski Pigou’lt, Baumolilt ja Oates’ilt, kes näitasid, et ühiskonna heaolu paraneb, kui hüvisele, mille tarbimisel või tootmisel on negatiivne välismõju, kehtestada maks. Seega majandusteoreetilise seisukoha järgi on tarvis keskkonnamakse rakendada ning neid tõsta ja hoida tasemel, kus nad on võrdsed saastamisest tuleneva piirkuluga. Kes maksavad saastemakse? Kaudseid ehk siis keskkonnamakse (sh saastemaksud jne) maksavad toodete tarbijad ja teenuste kasutajad. Otseseid keskkonnamakse on kodumajapidamistel väga vähe. Raskeveokimaksu maksavad need, kellel on veoauto, riigilõiv sõiduki registreerimise eest on neil, kes registreerivad oma sõiduki. Harrastuskalapüügi eest maksavad inimesed, kes kalastavad kalastuskaardi alusel. Suurima osa kodumajapidamiste otsestest keskkonnamaksudest hõlmas riigilõiv sõidukite registreerimise eest. 58
annaabi.ee 
