Imeline Teadus on väitnud, et inimene on Maa üheksast eluks vajalikust süsteemist nelja juba kahjustanud. Seega on ilmselge, et peame loodust kaitsma ja taastama selle, mida veel päästa annab. Inimene pole tegelikkuses loodud elama tehismaailmas, ometi veedame suurema osa oma elust ebaloomulikus keskkonnas. See omakorda soodustab uute haiguste ja muidugi ka reostuse teket. Kuid ka maaelu kahjustab mingil määral loodust, sest põllumajandus mängib suurt rolli merede ja siseveekogude saastamises. Igal aastal satub veekogudesse palju toitained ja ka näiteks lämmastik-ja fosforväetisi. Loomulikult ei saa põllumajanduse osakaalu vähendada, sest juba praegu on ülerahvastatuse tõttu maailmas tõsine toidupuudus. Kuidas siis seda olukorda lahendada? Teadusajakirjades on sellele probleemile palju lahendusi välja pakutud. Üks nendest võib peituda toitainete taaskasutuses. Tiheda asustusega piirkondadele
Nimelt kulutavad suured tööstusettevõtted palju jahutusvett. Jahutusvesi on küll puhas, kuid soe. Seda jahutatakse õhu käes ning kasutatakse siis uuesti jahutusveena. Osa selle soojusest satub ikkagi veekogudesse, tõstes seal vee temperatuuri ja vähendades hapniku lahustuvust, mille tõttu vees elavad organismid jäävad hapnikupuudusse. Keemia elukeskkonna kaitsel Keemiat ja keemiatööstust süüdistatakse sagely elukeskkonna saastamises. See süüdistus on natukene ülekohtune. Elukeskkonda ei saasta mitte keemia, vaid keemia ebaõige ja vastutustundetu kasutamine. Üks võimalus elukeskkonna saastumise vältimiseks või oluliseks vähendamiseks on peaaegu jäätmevaba(suletud tsükliga) tootmine, kus püütakse täielikult ära kasutada kogu lähteaine ja töödelda see kasulikeks saadusteks. Heitveed puhastatakse põhjalikult ja suunatakse tootmisse tagasi. Ka heitgaasid ja tolm püütakse kinni ja kasutatakse ära
kiiresti oksüdeeruma ja võtavd elavate organismide eest hapniku. Kommunaal- ehk olmeheitvete allikaks on inimese igapäevane elutegevus. Siia alla kuuluvad näiteks köökide pesuveed, tualettruumide veed jne. Olmeheitvett iseloomustab suur orgaaniliste ainete sisaldus, mis looduses laguneb ja lahustub suhteliselt kergesti. 6 KUIDAS SÄÄSTA KESKKONDA Elukeskkonna saastamises süüdistatakse sageli keemiat ja keemiatööstust. Seda süüdistust võib pidada veidi ülekohtuseks, kuna elukeskkonda ei saasta mitte keeia, vaid keemia ebaõige ja vastutustundetu kasutamine. Et elukeskkonna saastumist vältida või
Kui mullas on mõningate ainete puudus leiab see peegeldust läbi taimse toidu inimeste ja loomade arengus ja kasvus. Näiteks kaltsiumi vähesus või puudumine põhjustab luustiku ebanormaalset arengut (rahhiiti), joodi puudus struumat, arseeni üleküllus kutsub esile mürgituse jne. Põllumajanduses väljendub see mulla erosioonile - ärauhtumisele kaasaaitamises, mulla väljakurnamises või üleväetamises, taimekaitsevahenditega keemilises saastamises jne. Maavarade, eelkõige põlevkivi, karjääriviisilisel kaevandamisel ja ehitustegevuses toimub suurtel aladel mulla täielik hävitamine ning maapinna katmine kruusa, liiva, asfaldi, betooni või teiste materjalidega või hoopis hoonestamine. Tööstus põhjustab ulatuslikku keemilist saastamist mitmesuguste ainetega. 50. Millised loodusvööndid on suurimas ohus? Vihmametsad, Parasvöötme- ja lähistroopilised rohtlad
annaabi.ee 
