Pole võimalik iga korstna kõrvale panna valvama meest, kes jälgiks, et ahjus mürgiseid jääke eritavaid materjale ei põletataks. Ka ei saa iga veekogu äärde panna püssimeest, kes hoiaks kätt ees, kui keegi reovett, väetist või muid saasteained vette suunab. Isegi auto pesemine veekogu ääres on tubli saasteallikas, kuna mootorist tilgub õlisid ja muid kemikaale. Kuid ei saa igale inimesele kõrvale panna valvurit. Samas paljudele saastajatele meeldib puhas loodus. Jätkates reostust, pole enam kunagistel põlvedel kuskil elada ja saavad vaid seda looduse ilu piltidelt vaadata, milline nägi välja kord puhas ja rikkumata loodus. Loodust peab austama kui üht tervikut. Kui üks osa loodusest rikkuda ehk tasakaalust välja viia, siis hävib tihtipeale kogu keskkond. Loodus toimib kui terviklik mehhanism. Looduse kaitsmisel on ka oma piirid. Kui kõnelda sellest, et loodusest ei tohi võtta
Kuid me ei saa igale inimesele kõrvale panna valvurit. Nii tähendab looduskaitse tegelikult seaduste pakki. Seadused on tehtud inimeste poolt ja inimestele täitmiseks. Antud juhul tuleb siis kõnelda loodus- ja keskkonnakaitse seadustest. Kuid seadustega on ikka nii, et kes ei jää vahele, see ei saa ka karistada, kui neid rikub. Vaatamate keeldudele pillutakse ikkagi autode akendest rämpsu maanteele või viiakse prügi metsa alla. Ikka on neid, kes saastavad. Kusjuures paljudele saastajatele meeldib just puhas ja puutumata loodus. Oma jäätmed sokutatakse ikkagi tavaliselt võõrale maale, sageli riigimaale. Polnud nägijaid, pole ka tegu! Kui meie jätkame looduse reostamist, siis meie laste elukesskond on märksa vaesem, täis mürke ja muid kahjulikke aineid. Kui isegi lapsed saavad veel selles keskkonnas elada, ent ka ise jätkavad samasugust reostamist, siis ei jää lastelastele enam üldse kohta, kus elada. Või
a maksude näol sellistele toodetele, mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötamist või hävitamist b hinnalisana sellistele toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine, samuti toodetele, mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist või hävitamist c jäätmete emiteerimise eest väliskeskkonda 81 Sooritustagatis majandusliku keskkonnakaitsemeetmena a määratakse saastajatele, kes ei täida normatiivseid nõudeid b makstakse firma poolt võimudele teatud summa; tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt, saab firma sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte c on firma kindlustus juhuks, kui tal võib tekkida vajadus heastada keskkonnale tekitatud kahjud või katta saastuse likvideerimiskulud 82 Looduskaitselisteks prioriteetideks on Eestis a väärtuslike maastike ja maastikuosade säilitamine
a maksude näol sellistele toodetele, mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötamist või hävitamist b hinnalisana sellistele toodetele, mille tootmise või tarbimise käigus toimub keskkonna saastamine, samuti toodetele, mis vajavad tarbimise järel spetsiaalset ümbertöötlemist või hävitamist c jäätmete emiteerimise eest väliskeskkonda 81 Sooritustagatis majandusliku keskkonnakaitsemeetmena a määratakse saastajatele, kes ei täida normatiivseid nõudeid b makstakse firma poolt võimudele teatud summa; tegutsedes seejärel ettenähtud keskkonnanõuete kohaselt, saab firma sissemakse tagasi, vastasel juhul mitte c on firma kindlustus juhuks, kui tal võib tekkida vajadus heastada keskkonnale tekitatud kahjud või katta saastuse likvideerimiskulud 82 Looduskaitselisteks prioriteetideks on Eestis a väärtuslike maastike ja maastikuosade säilitamine
Keskkonnamaksud ja- lõivud *Neid on üsnagi palju ja nad kannavad erinevaid nimesid *Saastekahju hüvitised-arvestatakse lähtuvalt emiteeritavate saasteainete kogusest/iseloomust. *Tootehüvitised-tootmise ja või tarbimise käigus keskkonda saastavate toodete maksustamiseks. Laenud, toetused ja subsiidiumid *Majanduslikud mõjurid peavad eelkõige ergutama tootmise tehnoloogilist moderniseerimist, keskkonnasõbralikumat tootmist. *Selleks pakutakse saastajatele finantsabi (tagastamatu abi, soodustingimustel laen, maksusoodustused) keskkonnaalase tegevuse tõhustamiseks või suunatakse vahendeid jäätmete töötlemisse. Saasteload *Saastelubadega kauplemine sai alguse USAst ning levis sealt teistesse riikidesse *Riik piiritleb saastelubadega kauplemise territooriumi, määrab saastetaseme ülempiiri ning hakkab välja andma saastelubasid. Neid saab siis osta-müüa.
· Väetiste, pestitsiidide kasutamise maks. · Määrdeõlid · Hg, Cd sisaldavad patareid. · Fossiilsed kütused (Holland) 2. Subsiidiumid (finantstoetused) Eesmärk: mõjutada saastajaid oma tegevust muutma või toetada firmasid, kellel on raskusi ettenähtud normide saavutamisega. 29 · Mittetagastatav finantsabi · Laenusoodustused (madalam protsent saastajatele teatud keskkonnakaitse- abinõude läbiviimise eest). · Maksusoodustused (nt. maksude vähendamine, maksust vabastamine). 3. Sisse- ja tagasimaksete süsteemid (pandisüsteem) Lisatakse potentsiaalselt loodust saastava toote hinnale kaudne maks, see hinnalisa makstakse tagasi peale toote ümbertöötamist või kogumispunkti andmist (nt. klaastaara, autorehvid, autokered, akud, patareid, mootoriõli). 4. Turu loomine majandussfääris, kus turg loomulikul teel ei teki.
· Väetiste, pestitsiidide kasutamise maks. · Määrdeõlid · Hg, Cd sisaldavad patareid. · Fossiilsed kütused (Holland) 2. Subsiidiumid (finantstoetused) Eesmärk: mõjutada saastajaid oma tegevust muutma või toetada firmasid, kellel on raskusi ettenähtud normide saavutamisega. 29 · Mittetagastatav finantsabi · Laenusoodustused (madalam protsent saastajatele teatud keskkonnakaitse- abinõude läbiviimise eest). · Maksusoodustused (nt. maksude vähendamine, maksust vabastamine). 3. Sisse- ja tagasimaksete süsteemid (pandisüsteem) Lisatakse potentsiaalselt loodust saastava toote hinnale kaudne maks, see hinnalisa makstakse tagasi peale toote ümbertöötamist või kogumispunkti andmist (nt. klaastaara, autorehvid, autokered, akud, patareid, mootoriõli). 4. Turu loomine majandussfääris, kus turg loomulikul teel ei teki.
annaabi.ee 
