Ta on Eesti veeelulistest kiskjatest suurim (peaaegu meetripikkune). Saarmal on tihe, pruuni värvi, veekindel ja väga vastupidav karvkate. Sellest on tal palju kasu külmas vees ujudes ja jahti pidades. See kasukas on saarmale aga omamoodi saatuslikuks saanud nimelt on kunagi väga laialt kogu põhjapoolkeral levinud liik kaasajaks mitmelt poolt välja surnud liigse küttimise tõttu. Saarmale on jahti peetud just hinnalise karusnaha pärast. Eestis on viimasel ajal saarmate käsi hästi läinud. Nende arvukus on tõusnud poole sajandi jooksul paarisajalt paari tuhande isendini. Saarmas eelistab elada järsukaldaliste jõgede kallastel. Jõekaldasse uuristab ta endale uru, mille suue avaneb vee alla. Ta ei ütle aga ära ka teiste loomade rajatud pesadest, mida ta võib enda tarbeks kergelt ümber kohandada. Saarmad on üksikeluviisilised loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus.
Saarmas (Lutra lutra) Saarmas on saleda keha ja pruuni tiheda karvkattega kärplane. Tal on veekindel ja väga vastupidav karvkate. Euroopa saarmas on osav loom. Ta elab kaljustel mererannikutel ning mageveekogude kallastel, keset puid ja põõsaid, mis pakuvad talle varjualust. Toituvad saarmad peamiselt vees elavatest loomadest, kellest peamise osa moodustavad kalad, aga söövad nad ka vähke, konni, hiiri, linnupoegi, limuseid jne. Saarmas on sigimisvõimeline aastaringselt. Tal võib olla oma piirkonnas kaks või rohkem emaslooma. Isasloom veedab emasloomaga koos mitu päeva, ning paaritub temaga paari päeva jooksul mitu korda. Pojad, 2-3, sünnivad maa-aluses urus vee läheduses. Vastsündinud saarmas on paljas ja pime, 12cm pikk ning kaalub 60g. Esimese kuue nädala jooksul on pojad abitud ning saavad emapiima. Isane poegi toita ei aita, emane ajab ta peale poegade sündimist minema. Saa...
piiksumine. Tähtsat osa etendavad mitmesugused hoiatavad häälitsused territooriumi kaitsmisel ja valvamisel (Laanetu, Veenpere, 1971). Jõesaarmal on saba all lõhnanäärmed, mis eraldavad tugevat muskuselaadset lõhna (Kennedy, 2003). Eritatavast lõhnast on tuvastatud üle 100 erineva lõhnakomponendi. Umbes 17 lõhnakomponenti sisaldavad informatsiooni soo, vanuse ja teste isendite äratundmise kohta (Eurasian otter (Lutra lutra), 2009). Lõhnade märgistamisega toimub saarmate kommunikatsioon nende territooriumi, identiteedi ja seksuaalse seisundi kohta. Saarmad mitte ainult ei märgista lõhnaga taimestikku ja puid, vaid katavad sellega ka oma karva (Kennedy, 2003). 2. LEVIK JA ARVUKUS 6 Joonis 2. Saarma levila (punane). (Ruiz-Olmo, Loy, Cianfrani, Yoxon, Yoxon, de Silva, Roos, Bisther, Hajkova, Zemanova, 2008)
Veelinnud, mügrid, rotid) ja selgrootuid ( vähid, krabid, ussid). ( Saarmas, loomade elu) Järglased Saarmas sigib igal aastajal, tiinus kestab neil 61- 63 päeva. Pesakonnas 1-5 poega. Aasta või paari kohta on üks pesakond. Pojad on pimedad kuni 35 päeva. Emapiimast võõrduvad 16 nädalaselt ja poegade eest hoolitseb ainult emaloom ning pojad jäävad tema juurde ligi aastaks. Saarmate eluiga on looduses 3-4 aastat ja tehistingimustes 11- 15 aastat. ( Saarmas, Euroopa Imetajad 7 köide) 10
Ligrofoobia- hirm valjude hlte ees. (vt akustifoobia, etc) Lilapsofoobia- hirm keeristormide (tuulispasad, tornaadod, hurrikaanid jne) ees. Limnofoobia- hirm jrvede ees. Linonofoobia- hirm nride ees. Litikafoobia- hirm kohtuprotsesside ees. Lofoobia-hirm rooste ees. Lokiofoobia- hirm snnituse ees. (ka maieusiofoobia, etc) Logisomehanofoobia- hirm arvutite ees. (vt kberfoobia) Logofoobia- hirm snade ees. Luifoobia- hirm sfilise ees. (ka sfilofoobia, vt kprianofoobia) Lutrafoobia- hirm saarmate ees. Lgofoobia- hirm pimeduse ees. (vt ahluofoobia, etc) Lssofoobia- hirm marutaudi vi hulluksminemise ees. Makrofoobia- hirm pikkade ootamiste ees Mageirokofoobia- hirm sgitegemise ees. Maieusiofoobia- hirm snnituse ees. (ka lokio-, parturifoobia, vt terato-, tokofoobia) Malaksofoobia- hirm armumngude, seksi ees. (ka sarmassofoobia, vt filema(to)-, koitofoobia) Maniafoobia- hirm vaimuhaiguse (hullumeelsuse) ees. (ka dementofoobia) Mastigofoobia- hirm karistuse ees
annaabi.ee 
