Eestis aset leidnud just loodeosas, kus maakerge on kiireim. Jääajajärgne summaarne tõus ulatub sadadesse meetritesse. Vertikaalliikumiste gradient on maksimaalne loode-kagu suunas, sest Vene platvormidega seotud muutuste tõttu toimub Kagu-Eestis maapinna vajumine (1mm/a). Selle tulemusena toimub mh ka Peipsi-Pihkva järve lõunasse valgumine. Haanja kõrgustik – künkliku reljeefiga kuhjeline saarkõrgustik. Eesti suurimad suhtelised ja absoluutkõrgused. Kõrgeimaks mäeks on Suur-Munamägi 318 m, aga ka ülejäänud 20 E kõrgeimat mäge asuvad Haanja kõrgustikul. Küngastevahelistes nõgudes on ligi 170 järve (Tuuljärv) ning sood, mis on tekkinud vanade järvede asemele. Vällamäel on mõõdetud turba rekordpaksus – 16,7 m. Haanja kõrgustikul domineerib irdjääs kujunenud reljeef: paksu moreenkattega mõhnad ja fluvi- ja limnoglatsiaalsed mõhnad (1/3 on
Haanja kõrgustik Haanja kõrgustik on kuhjeline saarkõrgustik, kus asub ka Haanja vald. Haanja kõrgustiku pindala on 2500 km2.( kõrgustikust osa Lätis Aluskne kõrgustikuna). Haanja kõrgustiku geoloogiline ehitus on keerukas. Tänapäevane Haanja kõrgustik on kujunenud viimase miljoni aasta jooksul, kvaternaari ehk antropogeeni ajastul, mil põhjapoolkera korduvalt modelleerisid mandriliustikud. Reljeef kujunes nähtavasti kahe edela suunas liikuva liustikukeele kokkupuutealal. Siinne
Keerukam on kõrgustikku piiritleda kagus, kus selgekujulist jalamit pole ning kus temaga liitub Karula kõrgustik. All on välja toodud Otepää kõrgusiku asend Eesti kaardil (http://entsyklopeedia.ee/meedia/otep%C3%A4%C3%A4_k %C3%B5rgustik1/otepaa_korgustik). 3 Pinnamood ja geoloogilised iseärasused Otepää kõrgustik on liivakivisel aluspõhjal paiknev liustikutekkeline kuhjeline saarkõrgustik. Kõrgustiku pinna suhteline kõrgus on üle 100 meetri. Otepää kõrgustik jaotub üldjoontes kaheks kõrgemaks osaks, mida teineteisest lahutab põhja-kirde—lõuna-edelasihiline, osaliselt mattunud vagumus, mille piires absoluutkõrgused on vaid 120–130 m. Põhjas ühineb see Elva jõe oruga ning lõunas on jätkuks Väikese Emajõe org. Vagumust tähistavad kolm suuremat järve: Pangodi, Nõuni ja Pühajärv. Vagumusest
· Kõige kõrgem ala · Tänapäeva ja aluspõhja reljeefi suur vaheldumine · Devoni avamusala · Akumulatiivsed saarkõrgustikud · Mitmesesised pinnavormistikud · Selgelt väljendunud ürgorud · Järvederikas ala; sügavad järved · Erodeeritud ja deluviaalmullad · Muldade ja kõlvikute kirjusus · Suured mikrokliima erinevused · Ajalooline hajaaasustus · Ajalooline kuuluvus Liivimaa kubermangu Haanja kõrgustik · Kuhjeline saarkõrgustik - aluspõhjas on olemas kõrgend, mis on liustikele takistuseks ja peale on kuhjunud palju setteid. Sama kehtib ka Otepää kohta · Jätkub ka Venemaal ja Lätis · Valdab irdjääs tekkinud künklik reljeef · Olemas aluspõhjaline tuum o Aluspõhi paljandu kohati kõrgustiku äärealadel (nt Hinni kanjon) o Aluspõhja paljandeid kõrgustiku keskel ei näe o Haanja kõrgustiku keskosas ei saa olla ürgorgu, keskel on vaid org mis on
annaabi.ee 
