Streigimurdjad on inimesed, kelle töökoht on samas töökohas, kus streik toimub, kuid nad ei võta streigist osa. Streigimurdjaid võib tööandja palgata ka inimeste hulgast, kes antud ettevõttes ei tööta. Streigimurdjad vähendavad streigi efektiivsust, kuna töö ei jää tegemata. Näiteks toimub streik ühistranspordiliinidel mingis linnas. Sel juhul protestitakse ühistransporditöötajatele suurema palga või paremate töötingimuste saamiste eest ja mõjutusvahendideks on ühistranspordi kasutajate elu ebamugavaks tegemine; tööandjal jääb saamata piletitest saadav tasu. Streigimurdja on sel juhul sõidukijuht, kes hoolimata kolleegide streigist, läheb tööle. Kui streigimurdjaid on palju, pole streikimisest saadav kahju tööandjale piisav ja ta ei tunne vajadust töötajate tingimusi täita. Streigimurdjaid palkavad tööandjad hirmutamise ja lisatasude maksmise taktikaga.
neid ei armastata; tähelepanuvajadus jne. Lihtne hooliv puudutus võib mõjuda nagu eluvesi muinasjutus. Võib ka üldse mitte mõjuda sõltuvalt probleemist ja abivajaja vastuvõtlikkusest. 5. Mõtle: kui saad haiget, paned käe automaatselt haiget saanud kohale. Oskad sa selle põhjust seletada? Õpilased üldjuhul arvasid, et tegemist on automaatse refleksiga, kuid põhjust otseselt seletada ei osatud. Õpilaste seas leidus ka neid, kes arvasid, et üritatakse end järgnevate haiget saamiste eest kaitsta või pannakse käsi haiget saanud kohale, et see vähem valus oleks. Õpilaste seas vastati veel, et kui haige koha kõrvalt pigistada/näpistada, siis juhib see tähelepanu valukohalt eemale. Vanemad vastanud märkisid ära, et puudutus rahustab või, et valu tõmbub tagasi/valutab koht saab terveks kui seda soojendada oma keha soojusega. Täiskasvanute vastuste seas leiti veel, et sellise refleksi põhjust seletada ei osata, kuid aju annab
Nad saaksid aru, et teispoolne elu on võrreldamatult parem kui maapealne elu. Sellisel juhul riikide valitsused ei suudaks siis enam inimesi ohjeldada. Sellepärast ongi vaja seda, et surmajärgse elu võimalikkuse teadmine jääks usulisele tasemele, mitte ei oleks lihtsalt teaduslik fakt. Muidu tekib inimühiskonnas väga kergesti kaos. Inimesed läheksid kerge meelega surma juba lihtsate ühiskonna probleemide eest. Näiteks valitsusel oleks suur hirm maksude mitte saamiste eest. See põhjustaks ühiskonnas väga suure kah- ju. Oletame seda, et üks suvaline inimene leiutab ajamasina, kuid seda masinat ta teistele inimestele ei näita. Kui ta avaldab teistele oma saladuse ( et ta on ajarändur ), siis teised inimesed teda ei saa uskuda, sest selleks ei ole empiirilisi tõendeid. Kui aga ajarändur otsustab ette öelda kõik tulevase kuu aja jooksul toimuvad ilma seisud, siis kuu aja möödudes hakataksegi uskuma, et inimene on ajarändur
Nad saaksid aru, et teispoolne elu on võrreldamatult parem kui maapealne elu. Sellisel juhul riikide valitsused ei suudaks siis enam inimesi ohjeldada. Sellepärast ongi vaja seda, et surmajärgse elu võimalikkuse teadmine jääks usulisele tasemele, mitte ei oleks lihtsalt teaduslik fakt. Muidu tekib inimühiskonnas väga kergesti kaos. Inimesed läheksid kerge meelega surma juba lihtsate ühiskonna probleemide eest. Näiteks valitsusel oleks suur hirm maksude mitte saamiste eest. See põhjustaks ühiskonnas väga suure kah- ju. Oletame seda, et üks suvaline inimene leiutab ajamasina, kuid seda masinat ta teistele inimestele ei näita. Kui ta avaldab teistele oma saladuse ( et ta on ajarändur ), siis teised inimesed teda ei saa uskuda, sest selleks ei ole empiirilisi tõendeid. Kui aga ajarändur otsustab ette öelda kõik tulevase kuu aja jooksul toimuvad ilma seisud, siis kuu aja möödudes hakataksegi uskuma, et inimene on ajarändur
Riikide valitsused ei suudaks sellisel juhul siis enam inimesi ohjeldada. See on ka üks põhjusi, et miks surmajärgse elu võimalikkuse teadmine jääks eeskätt usulisele tasemele, mitte ei oleks avalik teaduslik fakt. Vastasel juhul võib tekkida inimühiskonnas väga kergesti kaos. Inimesed läheksid mõne suurema eluraskuse tõttu kergemeelselt vabasurma arvates, et nii saab lihtsamalt. Ja seetõttu oleks valitsustel suur hirm näiteks maksude mitte saamiste ees, mis põhjustaks inimühiskonnas väga suure kahju. Paranormaalsete nähtuste taga peitub maaväline üliarenenud tsivilisatsioon, mis on praegusest inimkonnast palju kordi arenenum nii oma tehnilise progressi kui ka vaimsete väärtuste poolest. Sellised võimalused, mida avaldavad üliarenenud tsivilisatsiooni teaduse tehnilised võimekused, tunduvad inimestele kui maagiatena. Teadustase, mida ei tunta, on selle tehnoloogilised saavutused
annaabi.ee 
