· Idamurded: inari, kolta (jaguneb Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murrakuks), akkala, kildini ja turja murre. · Antiikajast alates on eurooplased nimetanud saame fennideks või finnideks. · Rootslased nimetavad saame lappar. · Soomlased nimetavad saame lappalaiset. · Venelased kutsuvad saame lopari. · Eestlased nimetavas saame laplased. · Saamid ise nimetavad end erinevates murretes näiteks sábme, sámit, saml'a jt. · Esimene saamikeelne raamat trükiti 1619.aastal (kirikukäsiraamat). · Esimene saamikeelne piibel trükiti 1811.aastal Rootsis. · Saami ajakirjandus sai alguse 1873.aastal.
koltasaami ja Kildini saami keeltel. Kõige rohkem tarvitatakse põhjasaami kirjakeelt. Esimene raamat ilmus 1619. Nüüdisajal ilmub lapikeelseid raamatuid ja ajalehti kahes kirjakeeles norralapi lääne- ja idavariandis. Esimest kasutatakse Norras ja Rootsis, teist Soomes. Koolalapi kirjakeel loodi 1933. aastal ladina tähestiku alusel. Selles ilmus aabits, lugemik ja algkooliõpikud, kuid selle kestus piirdus vaid paari-kolme aastaga. 3.2.Kirjandus Esimene saamikeelne raamat (kirikukäsiraamat) trükiti Rootsis 1619. aastal, Uus Testament ilmus Norras 1728. aastal ja Rootsis 1755. aastal. Esimene saamikeelne Piibel trükiti Rootsis 1811. Saami ajakirjanduse algusaasta on 1873. Lapi keeles on ilmunud ka ilukirjandust. Tuntuimaid norralapi kirjanikke oli Johan Turi, kelle "Jutustus laplastest" ilmus 1910. Soomelapi kirjanikest on mainimistväärt ka Pedar Jalvit (1888-1916) ja Hans Aslak Guttormi (1907-1992), mõlemad neist olid elukutselt algkooliõpetajad
sugulaskeeled. 70% saamidest suurel maa-alal Norras, Rootsis ja Soomes räägib põhjasaami keelt. 1978. kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel, mis hõlbustas eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu. Enne seda kirjutati igas riigis isemoodi. Norras avaldavad kirjastused põhjasaami keeles raamatuid ja kaks korda nädalas ilmub ka ajaleht. Kildinilapi keelt kirjutati aastatel 19331937 ladina kirjas, kuni võimud andsid käsu kogu saamikeelne kirjavara hävitada. Aastast 1982 kirjutatakse kildini keelt uues kirillitsapõhjalises ortograafias. On antud välja ka kildini keeles lasteraamatuid. Tänaseks on nii Norras, Soomes kui Rootsis vastu võetud saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja asjaajamiskeelena. Saami keelt õpetatakse Koola poolsaarel Lovozero (Lujavr) koolis õppeainena. Saamide ja nende keele õiguste laiendamine on toimunud
Üksnes Kildini kirjakeel põhineb kirillitsal, ülejäänud tarvitavad lisamärkidega ladina tähestikku. Kõige rohkem tarvitatakse põhjasaami kirjakeelt. [2 lk 382-383] 1978. kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel, mis hõlbustas eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu. Enne seda kirjutati igas riigis isemoodi. Kildinilapi keelt kirjutati aastatel 19331937 ladina kirjas, kuni võimud andsid käsu kogu saamikeelne kirjavara hävitada. [4; 2010, 03,06] Aastast 1982 kirjutatakse kildini keelt uues kirillitsapõhjalises ortograafias. On antud välja ka kildini keeles lasteraamatuid. Tänaseks on nii Norras, Soomes kui Rootsis vastu võetud saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja asjaajamiskeelena. Saami keelt õpetatakse Koola poolsaarel Lovozero (Lujavr) koolis õppeainena. Saamide ja nende keele õiguste laiendamine on toimunud tänu nende
Majandusliku ekspansiooniga kaasnes intensiivne kolonisatsioon ning vähemusrahvuste aktiivne assimileerimine. Norras oli ümberrahvustamispoliitika alanud juba 19. sajandi esimesel poolel ning üldiseks muutunud alates 1880. aastatest. Assimilatsioonipoliitika kulminatsiooniks on peetud 1902. aastal vastu võetud seadust, mille kohaselt tohtis maad omada ainult Taani-Norra kodakondsusega, norra keelt oskav ja seda igapäevaelus kasutav kodanik. 1905. aastal lõpetati Norras saamikeelne kooliharidus kaheks aastakümneks. 20. sajandi alguseks jõudis ümberrahvustamine haripunkti ka Rootsis, kuigi seal rakendati karmimat poliitikat pigem rootsisoomlaste kui saamide suhtes. Kuid saami keele õpetamist koolides vähendati sealgi, asudes saami lapsi õpetama koos rootsi lastega. Soomes 1925. aastal toimunud maade ümberjaotamise (nn. isojako) eel lõpetati 1924. aastal maamaksude ja
annaabi.ee 
