Vaestele tundub, et rikkus on tulnud osadele inimestele nende arvelt ja ebaausal teel. Jõukamad inimesed rikastuvad üha kiiremas tempos ja muinasjutuliselt. Vaesemad ei oska ega suuda kuidagi välja rabeleda oma seisundist. Nii jäävad ka nende lapsed samasse ringi virelema ja kaotavad soovi parandada oma eluviisi. Nii jäävadki nad kadestama ja vihkama seda teist ja paremat Eestit. Rikkad seevastu omas kapslis peavad kõiki vaesemaid saamatuteks ja laiskadeks. Ilus Eesti elab teist elu luksuslikult Vahemere ääres. Privilegeeritud seisundit ei naudi mitte ainult rikkad vaid ka heal riigipalgal ametnikud. Kartulikoored on ununenud ja mätas on nii kõrgeks kasvanud, et sinna alla enam ei näegi. Kuigi meie vanem põlvkond ja noored ei tohiks olla vastanduvad, mõjutavad just väike pension ja madal noorte perede toetus neid rivaalitsema. Pensionärid on väga vanamoodsad ja neile meeldib see mis oli varem
aidata lahendada probleeme, oskus otsustada, millal tuleb leida konsensus ja millal suruda läbi oma seisukoht, kus võtta vastutus enda peale. Edukaks juhiks on lootust saada sellel, kes ise on õppimisvõimeline, kes pidevalt analüüsib ja korrigeerib oma käitumist. Parim viis teisi juhtida on alustada iseendast. Inimesed näevad oma organisatsiooni ees seisvaid probleeme erinevalt: alluvad võivad mitte mõista juhtide taotlusi, juhid omakorda võivad pidada alluvaid saamatuteks või põikpäisteks. Edukas tegutsemine nõuab aga teatud kooskõla, seetõttu on inimeste juhtimise oskus organisatsiooni juhtimise aluseks. Kui juht pole rahul alluvate käitumisega, tuleb tal kõigepealt mõista, miks inimesed käituvad just nii, nagu nad seda teevad, s.o. panna käitumise diagnoos. Seejärel saab alles kaaluda, kuidas mõjutada käitumist soovitud suunas. Õige diagnoos võimaldab juhil endal vältida käitumisvigu ja loob eeldused alluvate käitumise korrigeerimiseks.
saavutused viinud tema positsioonile. Samas pidas ta noori juhatajaid, kes on enne olnud, liiga nõrkadeks, kes lihtsalt ei suuda olukordadega toime tulla ja selle asemel lähevad minema hoopis. Suhtlemist midas ta siiski laialtlevinuks, mitte vaoshoituks. Mis oli väga imestusväärne, oli see, et juhataja ise tunnistas, et jah alluvad püüavad tema jalgealust õõnestada, ei tee koostööd jne. Ta pidas töötajaid suhteliselt saamatuteks, sest ta vastas järnevatele väidetele jah nagu see, et töötajad ei tee otsuseid, ilma tema nõusolekuta ning samas küsivad arvamust oma töökohta. Kuid leidub ka selliseid töötajaid, kes ületavad oma võimu piire. Samas juhinduvad töötajad rohkem ettekirjutistest, kui ülesande olemusest. Delegeerimine-juhi tõhus abimees?13 Samuti pidas ta ennast asendamatuks, sest arvas, et alluvatest keegi ei oskaks teda
Mittevahelesegamise põhimõttega liider grupiliikmed sebivad sihitult ringi, töötavad väga vähe, näitavad üles vähe huvi ja väljendavad tüdimust iga kättesaadava hobi suhtes. 35) Liidri suhtumise/ootuste mõju grupiliikmete tõhususele. Efektiivsed liidrid korraldavad asjad nii, et töötajad saaksid täita oma isiklikke eesmärke, töötades samaaegselt ka kompanii jaoks. * Kui liider peab töötajaid saamatuteks, hooletuteks ja laiskadeks töötajad muutuvadki selliseks. * Kui liidril on kõrged ootused suudavad ka töötajad nende ootusteni küündida. 36) Mida mõeldakse stereotüüpia all? Stereotüüpia- mulje kujunemine. Selle all mõistetakse inimeste klassifitseerimist nähtavate tunnuste, näiteks nahavärvi või seksuaalse orientatsiooni alusel. 37) Too näiteid, kuidas oma füsioloogilise seisundi tajumine mõjutab tekkivat emotsiooni.
annaabi.ee 
