kuningas Nebukadnetsar II lossiparki rajatud imepärased rippuvad aiad BABÜLONI RIPPUVAD AIAD Rippuvad ajad olid rajatud kuningas Nebukadnetsar 2. lossi parki.Teist sellist aeda maailmas ei leidnud ja teda ei arvatud asjatult seitsme maailmaime hulka. Aeda pääsemine polnud kerge, sest ta asus kuningalossi kõrge müüri taga, mille väravail seisid hirmuäratavad valvurid. Ka lossi õuele ja siseruumidesse, kus saalisid kallistes rõivastes õukondlased, võis tavaline inimene harva pääseda piki müüri seisid helkivate relvadega vahimehed. Väepealikud, Nebukadnetsari juurde saabunud teiste kuningate saadikud ja Babülooniale alluvate väikeriikide valitsejad ootasid lossis tundide viisi kuningalt vastuvõttu. Lossi ruumide seinad olid kaetud eredate kuldkollaste reljeefidega kaunistatud siniste ja helrsiniste kahhelkividega. Eriti hiilgavalt olid ehitatud seinad vastuvõtturuumis, mille keskel
Kui krunt vähegi võimaldas, tehti tagaõue juurviljapeenrad. Tänavaelu: Kuigi keskaegsed linnatänavad olid oma kõrgete ja kokkusurutud astmiksmajadega käänulised ja hämarad käis tänavatel vilgas tegevus. Tänavalt kostis kohutavat lärmi. Seal segunseid kõikvõimalikud helid ja hääled nii rändkaupmeeste käristid ja hõiked, hobuse kabjaplagin, laste nutt, käsitööliste tööriistade tekitatud müra jne. Veekandjad saalisid tänavail nii suvel kui ka talvel: nad tõid oma kundedele kaevust vett, sest veevärk puudus. Poed ja töökojas avanesid otse tänavale. Igal poel, töökojal oli nii öelda oma logo. Lukksepaukse kohal rippus võti, rätsepatöökoja juhatasid kätte käärid jne. Igal tänaval oli oma eripära. Käsitöölised ja kaupmehed tegutsesid eraldi tänavatel või linnaosades. Asupais valiti enamasti praktilistel põhjsutel: parkalid töötasid jõe ääres, sest neil
ei olnud. Lõpuõhtu esivõistlustest osavõtnud mängijatele diplomite ja meistrimärkide väljajagamisega ja hilisema tantsuõhtuga peeti laupäeval 16. mail 1925 NMKÜ ruumides Kiriku tn 2. Järgmisel, 1926. aastal, Eesti meistrivõistluste pidamisele ei jõutud. Põhjused olid majanduslikku laadi. Sügisel planeeris Liidu juhatus küll kahes klassis esivõistlusi pidada, kuid kuna nii seltsid kui ka Liit olid veel majanduslikult nõrgukesed, ei olnud neil võimalik saalisid rentida. II klassi esivõistlusteks moodustati Eestis kolm ringkonda: 1. Tallinna ringkond Tallinn ja Nõmme alev; 2. Lääne-Eesti ringkond Harju, Lääne, Saare, Järva, Viljandi ja Pärnu maakond; 3. Ida-Eesti ringkond Viru, Tartu, Valga, Võru ja Petseri maakond. Selline Eesti esivõistluste pidamise juhend, kus I klassi moodustasid juhatuse poolt sinna klassifitseeritud seltsid ja I klassi esivõistlused selgitasid välja Eesti
juukseid, roo-*sat suud ja julgeid silmi. Vöö oli tal täis pusse ja nuge, ühel puusal kõlkus suur mõõk, teisel roostetanud amb, ees oli tal suur kann veini, kõrval aga istus lihav, lohakalt riietatud tüdruk. Kõik ta ümber naersid, vandusid ja jõid. Lisage siia juurde veel paarkümmend väiksemat 390 rühma, siis ettekandjaid tüdrukuid ja poisse, kes pea peal kannusid hoides edasi-tagasi saalisid, mängijaid kummargil oma kuulide, täringute, kabekivide, luude kohal, tülisid ühes nurgas, suudlusi teises, -- ja teie saate umbkaudu pildi kogu sellest kupatusest, millele langes suure leegitseva tule helk, pannes kõrtsi seinal tantsima hulga hiiglasuuri veidraid varjusid. Kõik sumises ja kumises nagu suure kirikukella õõnsuses, mida kõigest jõust lüüakse. Praevarda all olev pann, millele ladinal sularasva tilkus, täitis oma särisemisega nende
annaabi.ee 
