keskusehoone Kurtna Linnukasvatuse Katsejaam (1965-1966) 12. 1966 Kurtna Linnukasvatuse Katsejaam Enne planeerima hakkamist kujundas Pormeister Kurtnasse maastiku: tõstis ümber masse, korrastas teid ja haljasalasid, kujundas paisjärve kalda. Maja koosneb kahest hästi proportsioneeritud mahust: kahekorruseline kontoritiib on rõhutatult horisontaalne, selle taustal lehvikukujuline astmeliselt tõusva laega saaliosa. 13. Viimistluseks nii sees kui väljas punased puhta vuugiga tellisseinad. Laiad karniisid kaetud heledate siledate eterniitplaatidega. Kõige ilmekam ja uudsem on saali ruumilahendus, astmeline lagi toetub pikisuunalistele puitfermidele, tiigipoolne sein on üleni klaasist. 14. 3 Keskses vestibüülis asub moodne ainudisainiga mööbli ja kaminaga puhkenurk. Teisele
maaarhitektuuris seostatakse tihti Toomas Reinu isikuga, kelle tööde hulka kuulub mitu silmapaistvat kolhoosi- ja sovhoosikekust. Laeva keskusehoone ülesehitus on kahekorruseline ja väline vorm iseloomustab jõuliselt liigendatud mahtude vaheldumist. Rõhutatud on hoone kõrge katusega tsentraalset saalikorpuse osa. Plaanilt on hoone geomeetrilise korrapäratu kujuga, see on tema iseloomulik omadus. Eriti on võimsate ja jõuliste mahtudega rõhutatud hoone sissepääsu ning saaliosa. Akende puhul on arhitekt eelistanud ilma jaotuseta vertikaalse vormiga aknaid. Iseloomulik on akende paigutamine sügavale seindapinda. Hoone välisilmes tõusevad esile veel ka jõulise vormiga veesülitid. Hoone vormis hoidmiseks on arhitekt 2. Korruse saali ees olevale katuseterrassile lisanud dekoratiivseina, mis kordab sissepääsuosa liigendust. Väliskujundus on rõhutatult horisontaalne, olenemata vertikaalsetele akendele. Pisut kergust ja vertikaalsust
maaarhitektuuris seostatakse tihti Toomas Reinu isikuga, kelle tööde hulka kuulub mitu silmapaistvat kolhoosi- ja sovhoosikekust. Laeva keskusehoone ülesehitus on kahekorruseline ja väline vorm iseloomustab jõuliselt liigendatud mahtude vaheldumist. Rõhutatud on hoone kõrge katusega tsentraalset saalikorpuse osa. Plaanilt on hoone geomeetrilise korrapäratu kujuga, see on tema iseloomulik omadus. Eriti on võimsate ja jõuliste mahtudega rõhutatud hoone sissepääsu ning saaliosa. Akende puhul on arhitekt eelistanud ilma jaotuseta vertikaalse vormiga aknaid. Iseloomulik on akende paigutamine sügavale seindapinda. Hoone välisilmes tõusevad esile veel ka jõulise vormiga veesülitid. Hoone vormis hoidmiseks on arhitekt 2. Korruse saali ees olevale katuseterrassile lisanud dekoratiivseina, mis kordab sissepääsuosa liigendust. Väliskujundus on rõhutatult horisontaalne, olenemata vertikaalsetele akendele. Pisut kergust ja vertikaalsust
Säilinud fotode järgi võime eeldada, et Saksa teatri interjöör jälgis suuresti Soome juugendi mõju. Aasta hiljem valmis Tallinna vanalinna Nikolai Thamm noorema poolt projekteeritud tollane Tallinna Aadilkogu Seltsi seltsimaja, praegune Nukuteater. Nikolai Thamm noorem oli Tallinna üks viljakamaid arhitekte. Aastal 1907 jäeti endise Tallinna Teatri saaliosa taastamata sinna tekkis tänavast müüriga eraldatud hoov . Hoonet kaunistavad juugendfrontoonid ja akendevahelised ornamentliseenid. 4 Alumist korrust toonitab rustika, samas kui ülemise korruse tõstavad esile suured aknad.
annaabi.ee 
