Eduard Vilde "Tabamata ime" E. Vilde näidend toimub pärast esimest maailmasõda, mil Eesti ihkas Euroopa kultuuriga samastuda ja näha eestlasi Euroopas kuulsust kogumas. Näidendi tegevus keerleb niinimetaud "kuulsa" klaverikunstniku Leo Saalepi ja tema abikaasa Lilli tegemiste ümber, kes on aastate tagant jälle kodumaale tulnud, et kodulinnas kontsert anda. Näidendi alguses on õhkkond rahulolev ja ootusärev. Kogu linna kultuuriinimesed käivad tervitamas klaverikunstnikku. Õhkkonda toob pinget sisse Saalepi endine sõbranna Eeva Marland, kes omal ajal ei uskunud, et Leost võiks andekas klaverimängija saada. Näidendi edenedes saame teada, et kuulus Leo Saalep ei ole enda
Lavastus sai kiita ka näiteks Moskva nimeka teatrikriitiku Natalja Krõmova käest. Etendust mängiti palju ja anti ka mitu kahetuhandelise publikuga vabaõhuetendust Kalevi spordihallis. „Popist ja Huhuust“ veelgi suurem plahvatus toimus Kibuspuu jaoks kolmandas diplomilavastuses, milleks oli Eduard Vilde „Tabamata ime“ taas Merle Karusoo lavastuses, 5 kus ta täitis Leo Saalepi rolli. Kuigi alguses oli etenduste tase kõikuv, tegi Kibuspuu Saalepina väga silmapaistva töö. VII lennu viimane diplomilavastus oli Voldemar Panso lavastatud Luigi Pirandello „Kuus tegelast autorit otsimas“, mis pani publiku arutama, kust läheb piir teatri ja elu vahel. Ka see teos sai kahetist kriitikat. Kooli lõpetamisel 1976. aastal siirdusid Draamateatrisse tööle lavastajana Merle Karusoo ja Ago-Endrik Kerge, näitlejatena Urmas Kibuspuu, Külliki Kool, Anne Paluver, Kadri
tunnetas autor ise kõige eel. Valiti siis "Hamlet" ja "Tabamata ime" esietendus järgnes teise premjäärina 3. oktoobril Teodor Altermani tublil lavastusel. Peaosade jaotus oli järgnev: Leo Saalep Alterman ise, Lilli Ellert pr. Pinna, Eeva Marland pr. Vilmer, Gustav Laurits hr. Jungholz, pr. Laurits pr. Kuuskmann, dr. Vaik hr. Pinna, Magnus Kull hr. Trilljärv, Juta prl. Tetzki. Esietendus kujunes õnnelikuks, tänu peaosade sooritajaile, eriti Teodor Altermanile, kes tõlgitses Saalepi hinge geniaalse peenusega. Kahjuks olid aga mõned näitlejad endile vembu lubanud, milleks näidend asja ei annud ja mida autor kaugusest keelata ei saanud: nad esinesid mõne Tallinnas tuntud isiku umbkaudseis maskes ning üks neist, Paul Pinna, kopeeris muide meisterlikult pealegi kedagi siinset arsti kõnelemises ja ilmemängus. Muidugi laitsin vallatuse näitlejaile sedamaid ära, kui mulle sellest oli kirjutatud, ent pahandus oli sündinud ning puudutatud isikud nurisesid.
Laura - Matilde õde, Vestmani noorem tütar. Väike, tark tüdruk, kes ei räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi Ludvig Sander - Insener, kirjanik. Kaval mees, kes üritab petta oma abikaasat raamatu kirjutamisel. Muidu sõbralik ja abivalmis. probleemid - "Tabamata ime" - Vilde näidend toimub pärast esimest maailmasõda, mil Eesti ihkas Euroopa kultuuriga samastuda ja näha eestlasi Euroopas kuulsust kogumas. Näidendi tegevus keerleb niinimetaud kuulsa klaverikunstniku Leo Saalepi ja tema abikaasa Lilli tegemiste ümber, kes on aastate tagant jälle kodumaale tulnud, et kodulinnas kontsert anda. Näidendi alguses on õhkkond rahulolev ja ootusärev. Kogu linna kultuuriinimesed käivad tervitamas klaverikunstnikku. Õhkkonda toob pinget sisse Saalepi endine sõbranna Eeva Marland, kes omal ajal ei uskunud, et Leost võiks andekas klaverimängija saada. Näidendi edenedes saame teada, et kuulus Leo Saalep ei ole enda senise eluga rahul see on
Isegi Vestmann üritas luuletusi kirjutama hakata. ,,Tabamata ime" (1912) : Tegevus toimub linnas. Põhiteemaks on kultuuri ostmine ja müümine. Pealkiri tuleneb sellest, et Leo ime jääb teoses tabamata. Ta ei viinud oma loomingut kõrgemale tasemale. Peategelane ongi Leo Saalep, kes on tark, andekas,nutikas, loominguline. Lilli Ellert oli armukade, aus, negatiivne isiksus, võimukas. Kuna Lilli ostis ära palgalised plaksutajad ja ajakirjanikud, et nad Saalepi kontserdist positiivseid artikkleid kirjutaks. Lilli tahtis Saalepi kuulsuse kaudu ise kuulsaks saada. Teoses on ,,päikesenaine" Eeva Marland, sest ta oli heasüdamlik ja väärikas naine. Tegemist on draamaga. Vilde tõi Eestisse eepilise näitekirjanduse, mis tuleb Hendrik Ibseni näidendist (tegevust on vähe, arutletakse millegi üle). Leo Saalep, tema abikaasa Lilli Ellert. Eeva Marland on tark, oskab ühiskonda analüüsida, mee lõhn (peab mesilasi). Teemaks Eesti kultuuri jõudmine
annaabi.ee 
