Väntvõll ei tohi materjali rikkuda ega kuidagi vigastada Plokikaan Nukkvõll Sisselaskekollektor Kolvirõngad Teras Väntvõll Teras, raud- puurimisel eraldub puru ja laaste ja käiates on rohekas Sisselaskeklapp punane säde. Väljalaskeklapp Kepsud Saaled Nukkvõll Silindrisein Tõukurid Alumiinium Kolb Alumiiniumit halb puhastada, juhib soojust. Lõigates ketaslõikuriga Radiaator visakab puru ja poob ketast kinni ning alumiinium läheb väga tuliseks, Kepsud puurides tulevad pikad laastud Karteripõhi Plokikaan Klapikambrikaan
Selle kaudu toimib silindripinna õlitus. 7.2 Kuidas on tagatud kepsusaale õlitamine? Saale sees oleva soone kaudu. 7.3 Kui suur on raamsaale lubatud suurim lõtk? Raamsaale lubatud suurim lõtk on 0,07mm. 7.4 Miks kasutatakse mootori koostamisel momentvõtit? Selleks, et keerata poldid kinni maksimaalse lubatud momendiga, mis jääb poldi venivuspiirkonda, et poldid töötaksid võimalikult ühtemoodi kõikides töötingimustes. 7.5 Kuhu on sel mootoril paigutatud pikilõtku saale (saaled)? Pikilõtku saaled on sellel mootoril paigaldatud keskmise raamlaagri puka külge (äärtesse). 7.6 Mis tüüpi õlipumbaga on tegu? Selle mootori puhul on tegemist sisehambumusega hammasrataspumbaga. 7.7 Miks on raamipukkidel ja kepsukaeltel peal märgistus? Selleks, et neid mitte valesti monteerida, kuna iga element on erineva kulumisastmega. 7.8 Kuidas välditakse selles mootoris saalede liikumist kas mootoriploki suhtes või kepsu suhtes?
Alt suletakse karterivanniga, on valatud kas alumiiniumsulamist või malmist. Silindriplokki valatakse avad, mis on seest töödeldud ja mis moodustabki silindri.Alumiiniumploki avadesse pressitakse hülsid, mis on valmistatud malmist.Kui hülsi välissein puutub kokku jahutusvedelikuga siis on see märg hülss. Hülls tihendatakse ülalt plokikaane tihendiga ja alt vask- või rõngastihendiga. Karterisse on valatud raamlaagripesad, kus paikneb väntvõll. Väntvõll toetub laagriliudadel(saaled), suletakse kaantega. Mootoriplokis on valatud jahutuskanalid.Plokikaan suleb koos tihendiga pealt hermeetiliselt.Plokikaan valatakse alumiiniumsulamist ja ta on baasdetail kõikidele gaasimehhanismide detailidele.Plokikaanes paiknevad põlemiskambrid.Diislil võib põlemiskamber olla kolvi põhjas.Plokikaan suletakse pealt klapikambri kaanega. Karter- karteripõhjaga, kus paikneb õli.Plokikaande kinnitub sisselaske ja väljalaske kolektorid ehk torustikud.
Peale ettejooksu mõõtmist pannakse rool otseks ja fikseeritakse seejärel pinkile ilmuvad hetke mõõtarvud. Ebatäpsed mõõdud reguleeritakse. Vastavalt autotootja poolt ette nähtud juhistele. Seejärel trükitakse välja reguleerandmed kontrollitakse pidurid. 8.mootori väntmeh. Rikked ja nende avastamine. Väntmehanimsi põhilisteks vigateks on liugsaalede kulumine. Kepsu sõrme puksi kulumine , pikkilõtku seibide kulumine, kolvirõngast kulumine ning kolbide purunemine. Soovitatav olek saaled peale igat remonti vahetada. Sama kergema remondi puhul kolvirõngastega kui kolbe pole vaja vahetada. Kolbide vahetamist ja silindrite puurimist tehakse peale mõõtmist vastavalt vajadusele. Peale mõõtmist tuleks väntvõll lihvida. Hoorattal võib minna hammasvöö kulumine või purunemine või siduri tööpinna kulumine. Peale mõõtmist saab teada kas on kulunud.Tavaliselt eeldab väntmehanismi riket õlisurve langust või mõnes silindris töö katkemine.Surve karterituulutuses
Osandatavad mootorid 2. Tööriistakomplekt 3. Mõõtevahendid 4. Autotootja koostatud juhendmaterjal (manual) Auto mark, mudel, mootori tähis Toyota Yaris, 2NZ-FE Iseloomustus Silindrite arv: 4 Silindrite paigutus: rida Mootoriplokk: alumiinium sulam Väntvõll: vända kaelasi 4, võllikaelasi 5, vastukaalud, õlikanalid, tugiäärikud Kepsud: kinnituvad vändakaela ümber (kahe poldiga) kepsu alumise peaga, kepsusäär, kepsu ülemise pea külge kinnitub kolb sõrmega Saaled: vända kaela ja võllikaela ümber, moodustub kahest osast (kumbki 180 kraadi), liudadel on lukustuskeel, millega takistatakse liua nihkumine Kolvid: alumiinium sulamist, kinnitub kolvisõrmega kepsule, võtab vastu põlemiskambris tekkivad jõud ja muudab mehaaniliseks liikumiseks, tihendab põlemiskambrit kolvirõngastega Kolvisõrmed: ujuvad kolvisõrmed- liikumine takistatud lukustusrõnga abil Kolvirõngad: kolvipea ümber, kaks surverõngast ja üks õlirõngas