piiskopkond, Ordu alad, Tartu piiskopkond, mida juhtisid maaisandad. Tähtsamaks võimukandjaks oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halvenes. Algselt need kes võtsid ristiusu vastu, kuulutati vabadeks ja neile jäi maaomand. Kaubandus ja meresõit jäeti linnlaste hooleks. Maarahvale oli see tähtsaks osaks nende teenistusest. Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid endiseks. Põhiliseks koormiseks oli kümnis, algul tasuti seda vilja, kuid hiljem ka muudes saakides. Linnade arenedes läks see üle raharendile. Maksude kergemaks variandiks oli hinnus e kindlaksmääramata naturaalmaks. Mõisade juurde tulemisena tekkis teotöö, mida algul oli ainult paar päeva aastas, kuid järk järgult aga rohkem. Üha rohkem hakkas tekkima linnu. Linnadeks kujunesid kaubateede keskused, mida kaitsesid linnused. Esimesed linnad tekkisid Tallinna, Tartu, Viljandi ja Pärnu ümbrusesse.
vettpidava nõrgkivi purustamist kuivemaks. Leesikaloo kasvukohatüübis tuleb mulda juurde vedada, soovitav on lõhata reljeefi madalamatesse kohtadesse augud ja need täita mullaga. Augud võiks olla ühenduses. LIIGNIISKUSE PAHED, TUNNUSED JA PÕHJUSED liigniiskuse tunnused. Mulla liigniiskus avaldub mullaprofiili morfoloogilistel ja sellel mullal kasvavate taimede väliste tunnustena.Välistunnustena taimede nõrgavõitu kasvus ja madalates saakides, metsas puude võrad ümmargused ja aastane juurdekasv väike. Puude okstel rohkelt samblikke. Metsa all kasvavad niiskuslembesed taimed.Liigniiskuse tunnuseks on pärast lumesulamist või sademeid pikaks ajaks maapinnale jääv pinnavesi.Alaliselt liigniiskete muldade profiili pealmise kihi moodustab tavaliselt turvas. Liigniiskuse pahed. Suurimaks paheks on õhu puudus mullas. Kui taimejuured ei saa õhu vahelduse
piisavalt arvukas. Asurkonna kujunemist ja tema arvukust peab jälgima mõrdadega tehtavate katsepüükide abil, mis soovitavalt peaksid hõlmama kogu vaba vee ala. Heades tingimustes (vähke söödetakse, röövloomade arvukust hoitakse kontrolli all ja varjepaiku on külluses) on peamiseks ohuks liiga tiheda ja seetõttu kääbustunud karja tekkimine. Kui asurkonna stabiliseerumise järel on hilissuvistes saakides vaid 5-10 % üle 10 cm isendeid, on kari kääbustumas. Intensiivse väikeste vähkide väljapüügiga harvendamiseks ja asustusmaterjalina müümiseks saab järelejäänud vähkide kasvueeldusi parandada. Välja tuleb püüda sel juhul just väiksemaid vähke. Asustusvähid võivad luua vähikasvatajale olulise tulubaasi. Vähi arvukust tiigis võib hinnata näiteks märgistamise-tagasipüügi meetodi abil.Vähid märgistatakse sabauime sisse sälgu lõikamise abil
purustamist kuivemaks. Leesikaloo kasvukohatüübis tuleb mulda juurde vedada, soovitav on lõhata reljeefi madalamatesse kohtadesse augud ja need täita mullaga. Augud võiks olla ühenduses. 6) LIIGNIISKUSE PAHED, TUNNUSED JA PÕHJUSED liigniiskuse tunnused. Mulla liigniiskus avaldub mullaprofiili morfoloogilistel ja sellel mullal kasvavate taimede väliste tunnustena. Välistunnustena taimede nõrgavõitu kasvus ja madalates saakides, metsas puude võrad ümmargused ja aastane juurdekasv väike. Puude okstel rohkelt samblikke. Metsa all kasvavad niiskuslembesed taimed. Liigniiskuse tunnuseks on pärast lumesulamist või sademeid pikaks ajaks maapinnale jääv pinnavesi. Alaliselt liigniiskete muldade profiili pealmise kihi moodustab tavaliselt turvas. Liigniiskuse pahed. Suurimaks paheks on õhu puudus mullas. Kui taimejuured ei saa õhu
on vähipüügi kaudu majandamiseks piisavalt arvukas (joonis 19). Asurkonna kujunemist ja tema arvukust peab jälgima mõrdadega tehtavate katsepüükide abil, mis soovitavalt peaksid hõlmama kogu vaba vee ala. Heades tingimustes (vähke söödetakse, röövloomade arvukust hoitakse kontrolli all ja varjepaiku on külluses) on peamiseks ohuks liiga tiheda ja seetõttu kääbustunud karja tekkimine. Kui asurkonna stabiliseerumise järel on hilissuvistes saakides vaid 5-10 % üle 10 cm isendeid, on kari kääbustumas. Intensiivse väikeste vähkide väljapüügiga harvendamiseks ja asustusmaterjalina müümiseks saab järelejäänud vähkide kasvueeldusi parandada. Välja tuleb püüda sel juhul just väiksemaid vähke. Asustusvähid võivad luua vähikasvatajale olulise tulubaasi. Vähi arvukust tiigis võib hinnata näiteks märgistamise-tagasipüügi meetodi abil. Vähid märgistatakse sabauime sisse sälgu lõikamise abil
ajast vähe muutununa püsinud koht, mis võib ainsa elupaigana tagada haruldaseks jäänud linnu-, putuka-, taime- ja teiste liikide säilimise (Valk, 1995). 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused Liigniiskuse tunnused Mulla liigniiskus avaldub mullaprofiili morfoloogiliste ja sellel mullal kasvavate taimede (puude) väliste tunnustena. Välistunnused avalduvad kõigepealt taimede nõrgavõitu kasvus ja madalates saakides. Liigniisketel maadel kasvavas metsas on puude võrad ümmargused ning aastane juurdekasv väike. Puude okstel on rohkesti samblikke. Metsa all kasvab karusammal, sfagnum jt. niiskuselembesed taimed. Liigniiskuse tunnuseks on ka pärast lumesulamist või sademeid pikaks ajaks maapinnale jääv pinnavesi. Liigniiskus avaldub ka mullaprofiili morfoloogiliste tunnustena - profiili mineraalse osa gleistumises ja huumushorisondi toorhuumuslikkuses või turvastumises
annaabi.ee 
