Välisvisiidid: · Läti president Vaira Ve-Freiberga, 16. oktoober 2006, Riia, töövisiit · Soome president Tarja Halonen, 16. oktoober 2006, Helsingi, töövisiit · Ungari president László Sólyom, 22.23. oktoober 2006, Budapest, töövisiit · Leedu president Valdas Adamkus, Poola president Lech Kaczyski, Läti president Vaira Ve-Freiberga, 5.6. november , Vilnius, töövisiit · Gruusia president Mihheil Saakasvili, 22. november 2006, Thbilisi, töövisiit · NATO tippkohtumine 28.29. november 2006, Riia, töövisiit · Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt, 30. november 2006, Stockholm, töövisiit · Belgia kuningas Albert II, 20. detsember 2006, Brüssel, töövisiit · Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, 9.12. veebruar 2007, München, töövisiit · Soome president Tarja Halonen, 14.16. märts 2007, Helsingi, riigivisiit
--Prantsusmaa Auleegioni Ordeni Suurohvitseririst (Grand Officier de la Légion d`Honneur) --Eesti Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk (2006) --Suurbritannia Bathi ordeni rüütli suurrist (üle antud kuninganna Elizabeth II riigivisiidi ajal Eestisse 19. oktoobril 2006) --Jaapani Lindiga Krüsanteemi Suurorden (üle antud keiser Akihito riigivisiidi ajal Eestisse 24. mail 2007) --Soome Vabariigi Valge Roosi orden --Gruusia Kuldvillaku Orden (üle antud president Mihheil Saakasvili riigivisiidi ajal Gruusiasse 7. mail 2007) --Thbilisi ülikooli audoktor (8. mail 2007) [8] --Hispaania Isabella Katoliiklase ordeni kett (üle antud kuningas Juan Carlos I riigivisiidi ajal Hispaaniasse 8. juulil 2007) --Eesti Riigivapi ketiklassi teenetemärk (2008) --Madalmaade Lõvi Ordeni suurrist (üle antud kuninganna Beatrix riigivisiidi ajal Eestisse 14. mail 2008) --Gruusia Püha Jüri Võidu Orden (üle antud president Mihheil Saakasvili töövisiidi ajal Eestisse 20
· Gruusia koosneb kahest autonoomsest vabariigist, 9 piirkonnast ja keskalluvusega linnast (pealinn). · Piirkonnad jagunevad rajoonideks ja rajooni õigustega linnadeks. Iseseisvumine · 21. mai 1918 kuulutati välja Gruusia Demokraatlik Vabariik · 25. veebruar 1921 hõivas Punaarmee Thbilise ja kehtestati nõukogude võim · 9. aprill 1991 taastati iseseisvus Nõukogude Liidust. Presidendid · President kuni aastani 2013 oli Mihheil Saakasvili · Aastal 2013 valiti praegune president Giorgi Margvelasvili Majandus · 2010. aastal oli SKT ühe elaniku kohta 4900 USD aastas. · Suurimad ekspordiartiklid: vanaraud, vein, mineraalvesi, maagid, sõidukid ning puuviljad ja pähklid · Suurimad impordiartiklid: kütused , sõidukid, masinad ja varuosad, teraviljad ja muud toidud ning ravimid. Rahvastik · Gruusia rahvaarv 2011. aasta kohaselt on 4 469 200. · suurimat linna:
küberruumis ja meediaga. Tänaseni on päris raske saada informatsiooni, mis ühel või teisel kontkreetsel ajahetkel 2008. Aastal tegelikult juhtus. Kui otsida Gruusiat tabanud sõja põhjuseid, siis selleks võib minna tagasi Gruusia ajalukku: Gruusia riigi kujunemisloo, seal sajandeid möllanud etniliste konfliktide, Stalini rahvuspoliitika, Gruusia poolt taasiseseisvumise järel tehtud vigade juurde ja Venemaa soovi juurde kukutada maad läände orienteeriv Saakasvili valitsus. See kõik ei tee olematuks fakti, et kuni käesoleva aasta kevadeni oli Abhaasia ja Lõuna-Osseetia näol tegemist ,,külmutatud konfliktidega", mille aktuaalseks muutumist ei peetud vähemalt Läänes eriti reaalseks. Kuidas see ikkagi võimalik on, kuidas alga tänaseks kogu maailma sootuks uude olukorda seadnud Venemaa rünnak Gruusia vastu. Esimeseks suureks tõukeks sõjale oli NATO tippkohtumine Bukarestis 2008 aasta aprillis.
Vastuolust arenes välja kombinatsioon riigisisesest ja välisest sõjast. Ühel pool oli Gruusia, teisel pool aga Venemaa koos Lõuna-Osseetia ja Abhaasiaga. Mitmetel puhkudel rikuti sõjas ka rahvusvahelisi inimõigusi, seda eelkõige Lõuna-Osseetia relvastatud grupeeringute poolt, keda Vene armee ei suutnud kontrollida. Pärast viiepäevast sõdimist, alustasid 12. augustil 2008 Vene president Dmitri Medvedev, Gruusia president Mikheil Saakasvili ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy relvarahu läbirääkimisi. Sarkozy vahendas sealjuures Euroopa Liidu seisukohti. Sõda lõppes aga 15. augustil kui Saakasvili relvarahu lepingule alla kirjutas. (Asmus, 2010.) 3.3 Sündmused realismi valguses Üldiselt võib öelda, et Gruusia sõda vastab realismi põhimõtetele, sest tegu oli siiski eelkõige ühepoolse mõjuvõimu laiendamisega. Sõja tekkepõhjused on Venemaa võimu
Venemaa peamised eesmärgid: Vene-Gruusia sõja algusest on Venemaa juhid avalikult kinnitanud, et peale Gruusia jagamise ning Lõuna-Osseetia ja Abhaasia riigist eraldamise on nende peamine eesmärk Thbilisi okupeerimine ja Gruusia seaduslikult valitud presidendi ja valitsuse kõrvaldamine. "Venemaale on oluline diskrediteerida Gruusiat võimaliku NATO liikmena ja teine eesmärk on survestada Gruusia president Mihheil Saakasvili reziimi." (Lahtein 2008) Gruusia sümboliseerib võitlust vene imperialismi ja sovetliku Venemaaga oma iseseisvuse ja sõltumatuse nimel. Mõni võib väita, et ka osseedid ja abhaasid võitlevad iseseisvuse eest. Kuid see on vale nad ei soovi iseseisvust, nad soovivad liituda Venemaaga. Võitlus Gruusia vastu pole vabadusvõitlus, vaid püüd killustada Gruusia etnilise puhastuse abil, mis võimaldaks Venemaal Abhaasia ja Gruusia annekteerida.
edendada demokraatiat, kodanikuühiskonda ja turumajanduslikke reforme. President Ilves ja peaminister Gurgenidze peatusid ka Euroopa naabruspoliitika teemal, mis kummagi hinnangul vajab edasiarendamist idasuunal. Kohtumisel tõdeti, et Euroopa energiajulgeoleku küsimuste selgitamine ning päevakorras hoidmine on idasuunalise naabruspoliitika kujundamise raames jätkuvalt oluline. Peaminister Gurgenidze tutvustas president Ilvesele Gruusia presidendi Mikheil Saakasvili poolt eile tehtud ettepanekuid Abhaasia konflikti lahendamiseks. Kõneledes Gruusia sisepoliitikast, toonitas Eesti riigipea vajadust tagada maikuus eesootavate parlamendivalimiste vastamine rahvusvahelistele normidele, et neid saaks pidada vabadeks ja õiglasteks. Valimiste sujuva läbiviimise eesmärgil nõustavad Eesti esindajad ka Gruusia keskvalimiskomisjoni. Eesti riigipea tunnustas tehtud edusamme Gruusia majandusarengus, öeldes, et riigi edukus
Rein Puusepp, Pärnu maavanem Toomas Kivimägi, ettevõtjad Vello Saal, Jüri Kask ja Väino Ruul. OÜ Arcus Projekt peainsener Ludvig Tamman, kaitseväe erukapten Harald Nugiseks, kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik, väliseestlane Gunnar Hiis, Jüriöö pargi rajaja Jüri Uppin, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Priit Herodes, peaminister Mart Laar, Soomega sõprussuhted rajanud Eero-Juhani Hankala, Memento Pärnu ühenduse aseesimees Juhan Lumiste ja Gruusia president Mikheil Saakasvili. 2001. aastal, Eesti Vabariigi 83. aastapäeval autasustas Vabariigi president Jüri Kaske teenete eest Tori kiriku taastamisel Valgetähe viienda klassi ordeniga. Tekstiilikunstnik Lea Valter kinkis pühakojale vaiba, millel on kujutatud okaskroon ja selle keskel tikitud kristliku sümbolina rist. Võidupüha eelsel jmalateenistusel, 17. juunil 2001 kinkis Naiskodukaitse kogudusele lipu, mille andis üle Naiskodukaitse ülem Dagmar Mattiisen. Lipp valmistati heraldika- kunstnik
annaabi.ee 
