peale otse puult. Toitumine Leopardi põhitoiduks on antiloobid, hirved, metskitsed ja muud sõralised, kuid nende nappusel sööb leopard ka hiiri, ahve, linde, või koguni roomajaid, putukaid ja kalu. Leopard on ka hea ujuja. Leopard tapab ohvri kohapeal, murdes käpahoobiga selle selgroo või pigistades kaela lõugade vahel puruks. Kinnipüütud saak, mis vahel kaalub samapalju kui leopard ise või isegi rohkem, vinnatakse hüäänide, saakalite ja teiste raipesööjate eest puu otsa. Muide- vanad leopardid söövad ise raipeid. Üksikud isendid spetsialiseeruvad koerte, kasside ja kariloomade murdmisele. Kui leopard on ära söönud, suundub ta esmalt veekogu äärde, et juua. Mõnedele leopardidele maitseb teatud saak, mida nad järjekindlalt eelistavad. Lõpuks tuleb ka leopardide hulgas- kuigi harvem kui lõvide ja tiigrite seas- ette inimsööjaid. Kuigi jultumuse poolest
(4) Näiteks söövad elevandid ja kaelkirjakud põõsaste ja puude oksi ning lehti, sebrad ja sinignuudid aga rohtu. Taimed on vähem toitvad kui liha, seetõttu peavad rohusööjad terve päeva toitumisega tegelema. Savanni paljud rohusööjad on toiduks lihasööjatele, näiteks hüäänkoertele, lõvidele, geparditele ja leopardidele. Savannis ei lähe ükski toit raisku. Surnud loomad (raiped ja jahisaagi jäänused) süüakse kähku raipetoiduliste loomade, näiteks raisakotkaste, saakalite, marabude ja raisamardikate poolt. (1) Savannimaastike lahutamatuks osaks on arvukate termiitide mitme meetri kõrgused koonusekujulised pesakuhilad. Termiidid on prussakate sugulased, kes toituvad peamiselt puidust ja orgaanilistest jäänustest ning ehitavad pesakuhilaid seeditud toidu ja pinnase segust. (4) 7 Savannis elab lennuvõimetu kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude äärtes leidub flamingosid, parte, hanesid, kurgi, luiki jne
Kui saabub uputus, hakkab ta end tööriistadega varustama. Ta voolib neid päeval; öösel valmistab ta köit. Isegi keskpäeva veedab ta põllutööl. Ta relvastub selleks nagu sõdalane. Tema ees laiub kuivanud põld; ta läheb oma veoloomade järele. Ta otsib mitu päeva karjast, viimaks saab talt veoloomad, ja naaseb. Ta valib nendele koha ja jätab nad sinna. Koiduajal väljub ta tööd alustama ja ei leia oma karja. Ta otsib seda kolm päeva ja leiab nad soost. Neil pole nahku; nad on saakalite poolt söödud. Ta lahkub sealt rüü käes, et kerjata endale loomi. Kui ta jõuab oma põllule, on see segi pööratud. Ta veedab aega seda taastades, teda jälitab madu. See sööb seemne kohe peale külvamist. Ta ei näe ühtegi rohelist võrset. Ta künnab kolm korda laenatud vilja. Tema naine on läinud kaupmeeste juurde ja ei leia midagi, mille eest osta. Nüüd jõuab kaldale kirjutaja. Ta mõõdab lõikust. Järelvaatajad on ta selja taga keppidega, nuubialased nuiadega
ulatusse, lumevaestel talvedel kukuvad kokku viigrite pesakoopad ning kotkad ja rebased maiustavad kaitsetute hülgepoegadega. Sääraseid ökoloogilisi lõkse on näha olnud tänavu kevadel Pärnu lahel, kus merikotkad ja rebased väheselt jäält enamiku Eestis sündinud viigripoegi "õnneks võtsid". Ka Kaspial olid poegivad kaspia hülged mullu kevadel surutud ranna äärde, kus ebatavalisi olusid olid ära kasutamas sajad kotkad, saakalite ja huntide karjad.3 3 Jüssi, Mart. 2010. Soojad talved on hüljestele saatuslikud - Eesti Loodus nr 3. 15 3. Kuidas ennemuistsel ajal hülgeid kütiti. Arheoloogilistel andmetel küttisid Eesti vanimad asukad muude loomade kõrval ka hülgeid. Tõsi küll, põdra-, kopra- ja karuluudega võrreldes on hülgeluud Kunda kultuuris üsna haruldased.
Nad on väga iseseisvad, uhked ja tihti pikpäised koerad, kellega omanik peab natuke vaeva nägema ja ppima temaga ümber käima. Azawakh Azawakh on uusim Eestisse toodud hurdatug. Azawakh on pärit Phja Aafrikast, Mali Vabariigist Azawakh`i orust. See on tuhandeid aastaid vana koeratug mis on kuulunud ja kuulub praegugi Lääne- Sahara berberite hulka kuuluvate tuareegi himudele. Tuareegid, islamiusku karjakasvatajad, on azawakhe kasutanud nii gasellide, jäneste kui ka saakalite jahil kuid ka nn seltsikoerana analoogselt muude islamimaade hurdatugudega keda samuti naistest krgemaks peeti ja ainukese "puhta" loomana koheldi (siinjuures araabia hobust arvesse vtmata). Kahjuks aga on tuareegide ja teiste sarnaste karjakasvatajatest himude olukord Aafrikas jätkuvalt halvenenud ja ka azawakhide arv on katastroofiliselt vähenenud.Eurooplased avastasid azawakhi alles 1930 aastatel. Tug tunnustati ametlikult aga palju hiljem.
annaabi.ee 
