Maasikaistanduse rajamine (kilemultšiga ja ilma) ja hooldamine Eesmärk • Anda ülevaade maasikaistanduse rajamisest nii kilemultšiga kui ka ilma • Maasikaistanduse hooldamine Istanduse rajamine • Parim istandiku koht on väikese kallakuga nõlvak • Külvikorras kasvatatakse maasikat ühel kohal kuni 5 aastat, millest 4 on saagiaastad • Mullaharimist alustatakse künniga. Sõnnik laotatakse enne kündi, kuid soovitatav on eelkultuurile. • Kevadel kultiveeritakse • Enne kilepanekut kultiveeritakse vastavalt vajadusele 2...3 korda • Lõimiselt eelistab keskmise raskusega muldi (ls2, ls3, sl) • Nõrgalt happelised mullad; Viljandi, Lõuna-Tartumaa • Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5- 3,5%. 1 • Maasikaistandike planeerimisel tuleb külvikorda viia ka teisi kultuure
servast peenetäkilised; püsivad okstel 2-3, mõnikord 3-4 aastat. Noored emakäbid on violetjas-purpursed, küpsed aga helepruunikad, läikivad, pikkusega 4-5 cm, laius 2-3 cm, nendes on 35-40 söödavat seemet (pähklikest). Seeme pikkusega 5-6 mm ja laiusega 2-3 mm on pruun, ilma tiivakeseta. Seemnekandvus algab mitte varem kui 25-35 aasta vanuses, sõltuvalt ökoloogilistest tingimustest. Kannab vilja pea igal aastal, kuid vähe, suuremad saagiaastad on kord 2-3 aasta järel. Seemneid levitavad vöötoravad ja pähklimänsakad. Annab võrsikuid, võib moodustada lisajuuri (eriti sambla-tundras). Juurestik on enamasti pindmine ja aeglase kasvuga, täiesti külmakindel ja vastupidav külmade meretuultele. Kasvab Siberis idast kuni Taga-Baikalini, Ohhoota mere rannikul, Kamtshatkal, Sahhalinil ja Kuriili saartel, Hiinas, Koreas, Jaapanis, moodustades tavaliselt tihedaid läbipääsmatuid tihnikuid
variantides oli kõrrelisi 14-29%). Hübriidlutsern talus saateliigina külvatud kõrreliste konkurentsi paremini. 2009. aasta sügisel oli roog- ja hariliku aruheina segudes hübriidlutsernitaimi vastavalt 48 ja 60 tk/m. 2 ´Karlu´ segukülvide I niite KA saagis oli aruheinte saagiosalus 32%, III niite saagis roog-aruheina 53% ja harilikku aruheina 56%, põld-raiheina 25%. Tabel 9. Lutserni-kõrreliste segude KA saak t/ha (2007-2009). Heintaimikud Saagiaastad 2007 2008 2009 Harilik lutsern (L) 15,47 12,59 10,84 L + põld-raihein 14,39 15,41 11,93 L + harilik aruhein 16,46 14,66 9,47 L + roog-aruhein 14,66 13,40 8,83 L + päideroog 15,21 14,51 8,87 L + ohtetu luste 16,03 13,32 9,44 Hübriidlutsern (HL) 14,82 11,83 11,27
Vahelduma peaksid: - sügavama ja madalama juurekavaga taimed - väikese ja suure juurejäänustega taimed - aeglasema algarenguga taimed peaksid järgnema suurema survetõrjega taimedele - intensiivse mullaharimisega kultuurid järgneksid mullastruktuuri stabiliseerivatele taimedele - kahjustuskindlamad kultuurid enne kahjustusõrnemaid Külviaasta Saagiaastad Teravili + allakülv Ph1, kui järgneb talivili saadakse ainult esimene (sobivaim kattevili niide; kui järgneb suvivili siis ka ädalasaak On varajane oder) Teravili + allakülv Ph1 ja Ph2, sama mis eelmisel PÕLDHEIN ristik + kõrreline heintaim 12 Külviaasta Saagiaastad Puhaskülv Ph1, Ph2; külviaasta sügisel ädalasaak Puhaskülv + kiire Ph1, Ph2; külviaastal korralik saak
annaabi.ee 
