ning lahkub öösel kodust. Jättis hüvasti ka Enekesega. Ta liikus igal pool ringi, leidis lõpuks tööd Praost Odja juures, kellel olid väga suured maalapid, kus ta kasvatas puid ja põõsaid, mis kandisd vilju. Samuti olid tal ilutaimeid ning lilli, mida ta väikse raha eest külarahvale müüs. Praosti tööliste (samuti Ekke) ülesanneteks oli harida maalappe, kaevata kraave, korjata põõsaste ja puude saadusid jms. Praost nõudis oma töötajatelt palju ning ei andnud neile iga nädal väga kergekäeliselt raha. Praosti juures töötamisest sai Ekke Moor juurde kohusetundlikkust, head töötahet ning töökogemust. Hakkas suhtlema teiste inimestega hästi ning temasse suhtumine samuti muutus. Kui Ekke oli praost Odja juurest lahkunud, hakkas ta uuesti ringi seiklema. Õues oli halb ilm, kuid Ekke käis perest-perre, et teistele müüa oma kokkuostetud kaupa. Alguses polnud keegi
Industriaalajastu ehk tööstusajastu algas 15 sajandil umbes 20. sajand Infoajastu, alates 20. sajandi keskpaigast Põllumajandus agraarajastul: Kauges minevikus tegelesid inimesed koriluse, küttimise ja kalapüügiga. Elati väikestes kogukondades ja toiduotsingud ulatusid elukohast väga kaugele. Inimeste arv sõltus toidust. Aja möödudes hakati kodustama loomi ja harima põldusid. Alepõldudel kasvatati tera- ja mugulvilju. Kasvatatud saadusid vahetati rändkarjakasvatajatega. Veelgi hiljem hakati kasutama juba põldude harimisel tööloomi ja ka loomasõnnikut väetisena. Jäädi paikseks põldude ja loomade olemasolu. Esimesed piirkonnad kus inimesed paikseks jäid: Edela Aasia, Hiina ja Kesk Ameerika Kujunesid välja maaomandid ja mõisasüsteem. Talupoeg haris maad, kuigi maa kuulus mõisnikule. Ka tänapäeval kohtame sellist tootmisvormi arengumaades.
Näiteks on siin Rootsi-Šveitsi kontsern ABB, mille hüüdlause kõlab “the art of being local worldwide”. Rahvusvahelistumise põhjused: juurdepääs loodusvaradele, laienemine uutele turgudele, püüd alandada tootmiskulutusi. Põlvkonnad: Esimine põlvkond- üks esimesi oli Briti ida India kompanii, mis tegeles vürtside ja karusnahkade vahendamise ja müümisega Euroopasse. Teine põlvkond- rahvusvahelised ettevõtted tootsid kolooniates põllumajandus saadusid või kaevandasid maavarasid ning tegelesid toorme esmasetöötlemise ja sisseveoga. Kolmas põlvkond RVE’sid olid edukad tööstusettevõtted, mis tungisid uutele turgudele või soovisid ligipääsu strateegilistele ressurssidele. Nt USA firmade sissetung Euroopasse. Sellele aitasid kaasa lennunduse areng, mis vähendas vahemaid. Neljanda põlvkonna RVE on tekkinud seoses toote eluea lühenemise ja tootmise spetsialiseerumisega. Senine jäik tootmine asendub tiheda ettevõtluse ja koostöö
Hansaliitu kuulumine tähendas et need osalesid hansakaubanduses ja said osa hansarikkusest. Hansa kaupmehi huvitas transiitkaubandus, hoidsid sidemeid lääne-euroopaga, skandinaaviamaadega , kasutasid Väinajõge kui olulist veeteed Venemaaga. Kohalik kaubandus etendas oma rolli, veeti välja laevaehitus materjali, puitu , puutõrva, lina ja kanepit, samuti veeti ka välja teravilja, loomanahku, mett ja vaha, ennekõike ikka looduslike saadusid. Sisse tooodi metallitooteid, relvi, luksuskaupu ja maitseaineid, ja toidukaupu nt heeringat. Linnade sotsiaalne struktuur oli sarnane eesti omadele, omavalitsusüksused , linnade juhtimine oli linnakodanike hulgast valitud rae käes. Linnakodanikud oli käsitöölised ja kaupmehed., suur gildi ja väike gildi (tsunfidesse). Riia eripära Must peade vennaskond. Põhiosa linnade kaupmeestest ja käsitöölisest värbati põhja-saksamaalt, ja need
annaabi.ee 
