ühingud (sh Eesti Vabadussõjalaste Keskliit). 1933. III rahvahääletus, kus vs koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas suure võidu. · Kõrgema võimu teostaja riigivanem- rahva poolt valitav ja laialdased õigused riigipeana, õigus anda seadusi oma dekreetiga, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ja tagandata valitsus · Riigikogu võimu ja liikmeskonda vähendati 50 saadikuni · Valitsuse eesotsas peaminister, riigivanema tahte täiteviija Tõnissoni valitsus astus tagasi, andes teed Pätsi valitsusele. Tühistati kaitseseisukord ja taastus vs tegevus Eesti Vabadussõjalaste Liidu nime all. Kohalikel valimistel saavutasid vs suure edu. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprill. Kandidaadid olid Larka, Laidoner, Päts ja Rei. Riigipööre Ennetamaks vs võitu valimistel teostasid Päts ja Laidoner 12.03.1934 riigipöörde
poole. 3. Seisab EL õigusnormide rakendamise eest 4. Esindab EL rahvusvahelistes organisatsioonides, nt Maailma Kaubandusorganisatsioonis 5. Haldab EL eelarvet. Euroopa Parlament Euroopa Parlament on liikmesriikide valijaskonna assamblee, mis on aastate jooksul läbi teinud olulisi muutusi. Parlamendi saadikuid hakati otse valima alles 1979. aastal. Pärast Euroopa Liidu järjekordselt laienemist 2004. aastal on Parlament suurenenud 732 saadikuni. Tugevnenud on ka parlamendi roll. Kui algul ei saanud parlament kuidagi mõjutada seadusloomet, siis nüüd on parlamendil mitmes küsimuses vetoõigus (võib seaduseelnõu tagasi lükata). Parlamendil on oluline roll ka Euroopa Komisjoni kujundamisel kinnitab ametisse volinikud. Kui parlament ei ole komisjoni tööga rahul, võib ta avaldada umbusaldust komisjonile ja sellega komisjoni laiali saata. Parlament valitakse iga 5 aasta järel liikmesriikide kodanike poolt otseste valimistega
Euroopa Kohtu poole, • seisab EL-i õigusnormide rakendamise eest, • esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides (nt Maailma Kaubandusorganisatsioonis), • haldab EL-i eelarvet. 8.4 Euroopa Parlament Euroopa Parlament on liikmesriikide valijaskonna esindusassamblee, mis on EL-i arengu käigus teinud läbi olulisi muutusi. Näiteks hakati otseseid valimisi sinna korraldama alles alates 1979. aastast; pärast EL järjekordset laienemist 2004 aastal on parlament suurenenud 732 saadikuni. Aja jooksul on tugevnenud ka europarlamendi roll. Kui ühenduse algaastatel puudus parlamendiaruteludel otsene mõju ühenduse seadusandlusele, siis täna kasutab europarlament 33 Valitsemine ja avalik haldus mitmetes küsimustes vetoõigust. See tähendab, et parlament võib õigusakti eelnõu tagasi lükata. Parlamendil on oluline roll ka Euroopa Komisjoni kujundamisel, kuna Euroopa Komisjoni koosseis vajab Euroopa parlamendi heakskiitu
vaheotsuste/lõppotsuse või absoluutse häälteenamusega vaheotsuste/lõppotsuse kaudu. Keerukaim otsustusmehhanismi variant näeb ette nn Lepituskomitee sekkumise. Europarlamendi koosseis ja töökorraldus ------------------------------------------------------ Vastavalt 2000.aasta Nizza lepingule pidanuks laieneva EL-i Europarlamendi liikmete maksimaalarvuks 27 liikmesriigi juures olema 736 saadikut, mis tänaseks on paisunud 754 saadikuni. Ent veel lähiminevikus oli see mitmete bürokraatlike segaduste tõttu kasvanud isegi 786 liikmeni. Olukorra parandamiseks otsustas Lissaboni tippkohtumine taas kärpida liikmeskonda (erandjuhul kuni 750 liikmeni). Kuni 2007.aastani , kus Europarlamendis oli esindatud 25 liikmesmaad ja EL-i liikmeiks polnud veel Bulgaaria ja Rumeenia, oli eurosaadikute arv 686. Ometigi on Nizza leping määranud ära konkreetsed saadikute arvud
annaabi.ee 
