· Hääled loetakse ausalt ja tulemused avalikustatakse täielikult Hääleõiguse saab enamus riikides isik, kes on vähemalt 18-aastane ehk täisealine. Ainult vähestel täiskasvanutel pole teatud põhjustel valimisõigusi. Saadikuks saab isik kandideerida vaid olles täisealine ja omades selle riigi kodakondsust. Seda nimetatakse kandideerimisõiguse omamiseks. Valimiste korraldamisel on suure tähtsusega valimissüsteem ehk hulk põhimõtteid, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad. Maailmas on välja kujunenud 2 põhilist valimissüsteemi: · Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem ehk võitja saab kõik. · Proportsionaalne süsteem, mille põhimõte seisneb selles, et iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Selles süsteemis käib võistlus erakondade, mitte üksikisikute vahel. Eestis kehtival proportsionaalsel süsteemil on mõned iseärasused:
· Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida. · Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses. · Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. Enamikus riikides antakse teovõimelistele kodanikele hääleõigus siis, kui nad on saanud 18-aastaseks. Kandideerimisõiguse saamisel täiendavaks tingimuseks kodakondsus. Valimissüsteem ehk need põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad. · Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem on kasutusel Suurbritannias. Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli. · Proportsionaalne süsteem, mida kasutatakse ka Eestis, on tunduvalt keerulisem. Iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule.
reguleerimiseks (e. õigustloov akt e. üldakt) Üksikakt reguleerib üht konkreetset juhtumit. Üksikakt (otsus ja korraldus) on vähemtähtis kui üldakt (määrus). RAHVA OSALEMINE VALITSEMISES Rahvahääletus e. referendum rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus kodanikud väljendavad oma seisukoha mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu Valimissüsteem põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad · Majoritaarne e. enamusvalimise süsteem valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige rohkem hääli. Nt: GB · Proportsionaalne iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Nt: EST Valimiste korrapärasus e. regulaarsus kindlaksmääratud ajavahemiku möödudes korraldatakse alati uued valimised, demokraatia oluline tunnus
1995 (3)- Austria, Rootsi, Soome 2004 (10)- Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta, Küpros 2007 (2)- Bulgaaria, Rumeenia 2013 (1)- Horvaatia *euro tuli kasutusele 2002- Eestisse 2011 (18 liikmesriiki kasutavad) *referendum- rahvahääletus *hääleõigus- teovõimeline vähemalt 18a kodanik (RK,EP) ja ka mittekodanik (KOV) *kandideerimisõigus- vaid kodanikul (18 KOV, 21 RK+EP, 40 president) *valimissüsteem- põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad *valimised- protsess, mille raames rahvas valib endale esindajad, tehes seda demokraatlike põhimõtete alusel *erakond- partei; kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mis osaleb valimistel ja tahab võimule saada *programm- tegevuskava; püütakse koostada selliselt, et see ka vastaks laia valijaskonna huvidele *fraktsioon- saadikurühkm, mis esindab erakonda parlamendis (hetkel 4 tk)
Demokraatlike valimiste korral on täidetud järgmised tingimused: Kandidaate on ühele saadikukohale mitu; Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida; Kodanik teeb oma valiku ise; Hääled loetaks ausalt ja tulemused avalikustatakse; Valimised on regulaarsed (kohaliku omavalitsuse volikogu valitakse iga kolme, Riigikogu iga nelja, president iga viie aasta järel). Kaks peamist valimissüsteemi (põhimõtted, mille järgi valijate hääled jagunevad saadikukohtadele) on: Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem, mille puhul valituks osutub kandidaat, kes saab oma ringkonnas kõige enam hääli. Näiteks Suurbritannia. Proportsionaalne süsteem, mille puhul iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Parlamenti võivad pääseda ka väikeparteid. Näiteks Eesti. Hinnangud valimissüsteemidele. Majoritaarne - osa kodanikke jääb nende huve kaitsvast saadikust ilma
tingimuseks kodakondsus. Eesti kodanikel on õigus saada valituks valla/linna volikogusse alates 18. eluaastast, Riigikogusse alates 21. eluaastast. Kui Eestist saab Euroopa Liidu liige, siis võivad meie valla/linna volikogusse kandideerida ka teiste Euroopa Lidu maade kodanikud, kelle püsiv elukoht asub vastava omavalitsuse territooriumil. Valimiste korraldamisel on erilise tähtsusega valimissüsteem ehk need põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad. Maailmas on kujunenud kaks peamist süsteemi, mida nimetatakse majoritaarseks ja proportsionaalseks. Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem on kasutusel näiteks Suurbritannias. Inglise keelest tuleneb ka selle nimetus. Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli. Teised konkurendid on valimisvõitluse kaotanud. Proportsionaalne süsteem, mida kasutatakse ka Eestis, on tunduvalt keerulisem. Samas
annaabi.ee 
