enampakkumine lammaste ja hobureha peale. Samuti arvas ka külarahvas, et ta oli kerglane, sest ta võttis Soola Leenu tütre Käo saunast perenaiseks. Taavet oli ka kangekaelne ning jonnakas, mis näiteks väljendus viimases peatükis kui talle üks oinas ei meeldinud ning ähvardas lahkuda, kui Miili midagi ei tee. (,,Ma näe, et sa oiat oina poole ja annat tälle õiguse päälekauba." ,,Mia vai tuu saadana oinass.") Samuti oli Taavet ka tore, elurõõmus, naljahimuline mees niipalju kui võimalik. 3.Teose probleemid: Inimjaht (mustlastele), sundmobilatsioon, küüditamine ning kolhooside teke Ideestik: Romaani idee on maainimese armastus oma maa ja töö vastu, suuremat hoolimata ühiskondlikest tingimustest ning poliitiliste reziimide vahetumisest. 4.Teose iseärasused: *Kirjutamisviis: Traat on kirjutanud romaani viide erinevasse peatükki ehk tantsu ning neid
kuuri põlema pani." Jõudnud lause vaevalt lõpetada, hakkas kostavale tulema linttraktori lintide kilinat ja peatselt oli näha, kuidas kaks laternat keeras hoovi. Mõne minuti möödudes astus purupurjus Jaan tuppa, viskas relva nurka ja istus söögilaud. Ema ja poeg vaatasid nõutult Jaani ja ema lõpuks küsis: ,,Leidsid sa, mida sa otsisid?" Jaan vaatas muigega eidele otsa ja vastas rahulolevalt: ,,Muidugi leidsin, saadana silmamuna oli juba poolel teel linna. Jooksis teine nagu vanakurat ise ajaks teda taga. Mind nähes proovis põllu peale joostes mind maha raputada, aga minu sõiduvahendiks olnud T-54 pole mingi papist poiss. Ajasin talle põllupeale järgi, kuni nägin et vennike enam ei suuda joosta ja tema viigipüksid hargivahelt värvi hakkasid muutma," irvitas Jaan, kes oli nüüdseks juba üpris lõbusas meeleolus ja jätkas, ,,jätsin truu ratsu seisma ja haarasin istme kõrvalt
äratanud riidlevad naised. Tõepoolest, haugutav Kaasi Tiina sünnitusvaludes vaevleva Laia Viiu akna taga see on põrutavamaid ja meeldesööbivamaid tigeduspilte. Aga ,,Kahes paaris ja ühesainsas" ei tülitse mitte ainult naised isekeskis: vaenulised loomusunnid satuvad kähku kihku, naiste, meeste ja laste vahel. Hüvasti tagasihoidlikult torisevad eesti eided ja taadid, kui ka seitsmekümneaastane vanapoiss närudes keppi tõstab teist kiusava poisikese karistamiseks ja seda vannub ,,saadana hingeks"! Hilisema Tammsaare ,,Sõjamõtete" tunnistust mööda on inimese loomus kuri (,,kuri on inimene algusest saadik"). On nagu oleksid juba ta ,,Kahe paari ja üheainsa" kodusõjad selle tunnetuse eelkajastuseks. Me võime ta kantnikumaja massinimeste karakteristikas küll eraldada meelevaldseid ja vagusaid, vaevajaid ja vaevatuid. Aga neid kõiki haarab hooti meeletu kurjuse vimm, mis neid vihatujudes teeb üksteise taoliseks
Aga sel silmapilgul kiskus mära enda valju hirnumisega isanda käest äkki lahti ja putkas tuhatnelja metsa. Lähedalt kostis tume urin. Suur metselajas tuli nähtavale ja näis nõu pidavat, kas maksab kahejalgseid külalisi ligemalt vaatama minna. «Karu!» karjatas püha isand ja pillas piitsa maha. «Määratu veis,.» pomises sulane. «Püha Benedictus, mis nüüd teha?» Sulane kehitas õlgu ja istus sõna lausumata 10 «Jeesus ja Maria! Oled sa juhm? See on meie ots! Selle saadana küüsis surra! Rumal talupoeg, tõuse, mine ta kallale -- sa oled ise kui käru . . .-Pai Vahur, kägista teda, rebi ta lõhki . . . Näe, tuleb . . . oh jumala ema . . . Vahur, aita, päästa mind, oma hingepäästjat!» Vahur raputas tõsiselt pead. «Parem on kiskja küüsis kui nuhtlejate piitsa all kärvata.» Käru tuli ligemale. Piiskop keksis ühelt jalalt teisele. «Jää siis ometi siia, ma pistan jooksu.» Ja piiskop tahtis punuma panna. Aga Vahur venis püsti ja lausus rahulikult:
annaabi.ee 
