.........................................16 2 KASUTATUD LÜHENDID JA TÄHISED PSR Primary Surveillance Radar, primaarradar SSR Secondary Surveillance Radar, sekundaarradar ICAO International Civil Aviation Organization, Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon MLATMultilateration, multilateratsiooni seire TDOA Time Difference of Arrival, saabumisaegade erinevus ADS-B Automatic Dependent Surveillance-Broadcast, üldsaatega automaatne sõltuv seire GNSS Global Navigation Satellite System, globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem 3 SISSEJUHATUS Lennunduses on seireseadmed olulisel kohal lennunduse ohutuses. Seireseadmeid kasutatakse õhusõidukite jägimiseks. Seiresüsteemide abiga saab teada ka õhusõiduki kiiruse ja kõrguse
Eri kohtades paiknevad seismograafid registreerivad seismiliste lainete kohalejõudmise aja ja intensiivsuse ning arvutuste abil on võimalik kindlaks teha, kus on maavärina epitsenter. http://www.seismo.unr.edu/ftp/pub /louie/class/100/seismic- waves.html P ja S lainete saabumise erinevus Maavärina kaugus seismojaamast on määratav lihtsalt P ja S-lainete saabumisaegade vahe alusel ning teades kaugust kolmes seismojaamas saame epitsentri asukoha määrata graafiliselt Maavärinate tugevuse mõõtmine Mercalli skaala • Maavärina tugevust hinnatakse ka ka 1902. aastal itaalia seismoloogi Giuseppe Mercalli poolt loodud 12-ühikulise skaala abil. • Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides (1-12 palli) ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal. • Purustusi on aga raske üksteisega võrrelda, sest need
Seismiliste lainetel eristatakse kahte tüüpi: ruumi e. keha ja pinnalained (s.o. Maa sees ja Maa pinnal levivad lained). Pinnalained ei levi Maa sisemuses, kuid seda teevad ruumilained. Ruumilained jaotatakse omakorda kaheks liigiks - P (piki) ja S (risti) lained. Eri tüüpi seismiliste lainete levikukiiruste mõõtmine võimaldab ehitada seismiliste lainete ajalise kulgemise graafikut laine allikast ning määrata seega maavärina asukohta. Tuginedes P ja S lainete saabumisaegade vahele arvutatakse allika kaugus ja asukoht leitakse graafiliselt 5. P ja S lained nende olemus? P-lainete puhul toimub kivimosakeste võnkumine samas sihis leviva laine suunaga. S-lainete puhul toimub osakeste võnkumine risti laine levikusuunale. P-lained vaadeldakse kui keha mahu ja S-lained kui keha kuju muutusega seotud deformatsioone. Seetõttu ei levi S-lained vedelas keskkonnas (vedeliku kuju muutmisel ilma, et muutuks vedeliku ruumala ei teki elastseid deformatsioone).
x serverite (teeninduskanalite) arv x teenindamiskord. Kliendivoog koosneb tellimustest. Voog võib olla lõputu ja lõplik suurus. Lõputu voo korral ületab klientide arv süsteemi võimalused. Kui klientide arv on piiratud, on tegemist lõpliku vooga. Süsteemi võimsuse määrab serverite läbilaskevõime ja arv. Võime kujundada ühe või mitme kanaliga süsteeme. Saabumise ja teenindamise struktuur teenindussüsteemi saabumisaegade ja teenindusaegade suur juhuslikkus põhjustab süsteemi ülekoormatuse. Levinuimad mudelid eeldavad, et ajaühikus saabuvate klientide arvu kirjeldab Poissoni seadus, teenindusaega eksponentseadus. Teenindamisjärjekord vaadeldavad mudelid peale ühe eeldavad, et esimesena saabujat teenindatakse esimesena. Teistsugust teenindamist rakendatakse nt kiirabis jne. Olenevalt teenindava süsteemi läbilaskevõimest ja tellimuste saabumise intensiivsusest võivad tekkida kas
x sisendvoog x serverite (teeninduskanalite) arv x klientide saabumise ja teenindamise struktuur x teenindamiskord. Kliendivoog koosneb tellimustest. Voog võib olla lõputu ja lõplik suurus. Lõputu voo korral ületab klientide arv süsteemi võimalused. Kui klientide arv on piiratud, on tegemist lõpliku vooga. Süsteemi võimsuse määrab serverite läbilaskevõime ja arv. Võime kujundada ühe või mitme kanaliga süsteeme. Saabumise ja teenindamise struktuur teenindussüsteemi saabumisaegade ja teenindusaegade suur juhuslikkus põhjustab süsteemi ülekoormatuse. Levinuimad mudelid eeldavad, et ajaühikus saabuvate klientide arvu kirjeldab Poissoni seadus, teenindusaega eksponentseadus. Teenindamisjärjekord vaadeldavad mudelid peale ühe eeldavad, et esimesena saabujat teenindatakse esimesena. Teistsugust teenindamist rakendatakse nt kiirabis jne. Olenevalt teenindava süsteemi läbilaskevõimest ja tellimuste saabumise intensiivsusest võivad tekkida kas
annaabi.ee 
