Linnatransport Lissaboni ühistransport on mitmekesine. Bussidele ja metroole lisaks kuuluvad siia ka trammid ja trollibussid. Tramm on 100 aastat vana, mida mõnd vagunit vaadates võib täiesti uskuda. Turistidele võiks trammid huvi pakkuda hea ülevaate saamiseks linnast. Liinid 12 ja 15, mis algavad Praca da Figueiralt, on maalilised ja mööduvad Lissaboni peamistest vaatamisväärsustest, eriti soovitame aga legendaarset liini nr. 28, mis tõuseb linnakeskusest mere piirilt ülesmäge Püha Georgi Kindluse (Castelo de São Jorge) juurde ja pakub suurepäraseid vaateid linnale ja Tejo (Tagose) jõele. Bussiliiklus katab kogu linna. Käigus on ka 8 erinevatel marsruutidel liiklevat ööbussi. Trammidel ja bussidel on ühine pilet, mis maksab 1.20. Metroopilet on veel odavam, vaid 70 senti. Müüakse mitmesuguseid kombineeritud pileteid. Näiteks bussi-trammi-metroo päevapilet maksab 3 eurot.
Kuid peaegi süttib saun põlema ning neil ei õnnestu midagi päästa Jukola talu on ilma saunata. Järgmisel päeval istuvad vennad taas koos ja räägivad elust ja usust. Saabub Mäkelä ning räägib vendadele mitmete inimeste vihapidamisest. Vennad otsustavad talu kümneks aastaks rendile anda ning kolida Impivaara mäe küljele Ilvesjärve kaldale. Nii tehaksegi. Impivaara küljele vennad jäävadki. Nad ehitavad sinna uue maja, elu näib minevat ülesmäge. Aeg möödub, vennad käivad jahil ja kalal. Ühel jõuluõhtul, mis algab idülliliselt, joovad nad end purju ning juhtub õnnetus maja põleb maha. Nad on sunnitud põgenema ning külma pakase eest varjuvad nad Jukola talusse kuni uue kevadeni. Siis naasesid nad Impivaara lähedale, ning asusid uut maja ehitama, mis valmides nägi veel uhkem välja kui eelmine. Nad otsustavad minna pardijahile, satuvad karu peale ning tapavad tolle
22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideer...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
