kombinatsiooniga: märgatav püstuvuse vähenemine laineharja miidlist möödumise hetkel. Eriti ohtlik võib olla situatsioon, mille juures laeva pikkus ja kiirus on lähedased laine pikkusele ja kiirusele. Niisugustes tingimustes võib laine näiva perioodi pikkuse tõttu laev viibida vähendatud püstuvuse seisukorras pikemat aega ja jõuab selle aja jooksul saavutada ohtkiku kreeni või isegi ümber pöörduda. saabub otsene või parameetriline külgkõikumise resonants, mille korral T või 2T. laeva "kaasahaaramine" lainega, juhitavuse kaotus ja iseeneslik pööre pardaga vastu lainet (broaching). Eriti ohtlik on see laine eespoolsel kaldel (frondil), kui laine kiirus on laeva omast suurem ja laine pikkus on 0,8L÷1,3L. Suurim oht ähvardab väiksemaid laevu pikkusega kuni 60 m. Ohu märkideks tagantlainel vähenenud püstuvuse olukorras võib lugeda: ootamatu, eelnevatest tunduvalt suurem, kreen mõnede laineharjade möödumise ajal
spinnid, sest need pöörlevad. Seepärast tekitavad prootonid ( aatomituumades olevad prootonid omavad positiivset laengut, kuid neutronid on ilma laenguta ) magnetvälja, mille mõlemad poolused asuvad aatomituuma pöörlemisteljel. Kuid neid pöörlemistelgi on võimalik pealeasetatud magnetvälja abil mõjutada nii nagu on võimalik suunata näiteks kompassi nõela. Seetõttu võivad aatomituumad ,,ergastuda" ehk tekib aatomituumade resonants. See aga omakorda põhjustab elektromagnetlaine tekkimist, mis liigub ruumis edasi. Näiteks kehavedelikes ja vesinikuaatomi tuum ( mida leidub väga paljudes molekulides ) on väga head resonaatorid. Laine on võnkumiste levimine ruumis. Protsess, mis perioodiliselt ajas kordub, aga nimetatakse võnkumiseks. Elektromagnetilise võnkumise korral muutub potentsiaalne energia ( ehk elektrostaatiline energia )
73 spinnid, sest need pöörlevad. Seepärast tekitavad prootonid ( aatomituumades olevad prootonid omavad positiivset laengut, kuid neutronid on ilma laenguta ) magnetvälja, mille mõlemad poolused asuvad aatomituuma pöörlemisteljel. Kuid neid pöörlemistelgi on võimalik pealeasetatud magnetvälja abil mõjutada nii nagu on võimalik suunata näiteks kompassi nõela. Seetõttu võivad aatomituumad ,,ergastuda" ehk tekib aatomituumade resonants. See aga omakorda põhjustab elektromagnetlaine tekkimist, mis liigub ruumis edasi. Näiteks kehavedelikes ja vesinikuaatomi tuum ( mida leidub väga paljudes molekulides ) on väga head resonaatorid. Laine on võnkumiste levimine ruumis. Protsess, mis perioodiliselt ajas kordub, aga nimetatakse võnkumiseks. Elektromagnetilise võnkumise korral muutub potentsiaalne energia ( ehk elektrostaatiline energia )
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
