) ning ta asendi muutmine võib suu- Endastmõistetavalt peab igaüks, kes juhtub olema õnne- rendada sisemisi verejookse. Kui on vaja kannatanu asu- tuskoha lähedal, aitama kannatanuid, selleks on ta koguni kohta muuta, siis ei tohi tedajkanda, vaid tuleb ettevaatli- kohustatud. Suurem osa inimesi aga ei näe heameelega kult lohistada, haarates kätega kaenla alt. Kannatanu jäe- verd ja nende meditsiinilised teadmised on sageli väga pii- tagu lamama külili ja võimaluse korral libistatagu ta alla ratud. Kuna aga arsti, kes võib anda igati õiget esmaabi, tekk või presenditükk. Pealt tuleb kinni katta ainult väga juhtub haruharva olema läheduses, siis langeb see üles- külma ilma puhul. Pead ei tohi kõrgele asetada, ta pööra- anne liiklusõnnetuses osalevatele sõidukijuhtidele. Sellest tagu küljele ja seatagu veidi madalamale keha asendist.
HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süste...
takse kannatanu pea maksimaalselt kuklasse, selle võttega kerkib keelepä- Kannatanu suu ja nina piirkonda tuleb ra ise üles ja hingamine võib taastuda. panna tükk marlit või puhas taskurä- Soovitatav on kontrollida sõrmega, tik, et vältida vahetut kontakti. Saada- kas suus või neelus on võõrkehi, ning val on ka spetsiaalne ühekordne hin- need eemaldada. Vajaduse korral gamiskile ning mitmesugused maskid, keeratakse kannatanu korraks külili, et eemaldada võõrkeha(d), ja pärast uuesti selili. Joonis 9.1. Hingamisteede vabastamine 140 esmaabi Joonis 9.2. Kunstlik hingamine mida kasutatakse abivahendina otsese 45 cm allapoole. Südamemassaazi suu-suu-kontakti vältimiseks. tehakse tugevate tõugetega sageduse- ga 60 korda minutis. Massaazi iga lii- Kunstliku hingamise tegemise sage-
Vaatluse aspektid võivad olla järgmised: 1. Üldmulje sündmuskohast: kus on juhtum aset leidnud (korter, hooldekodu, ehitusplats, ...)? Kas esineb mingeid ohte? Milline on patsiendi vahetu ümbrus (vereplekid põrandal, närvilised pereliikmed, hulgaliselt ravimeid voodi kõrval ...)? 2. Millise üldmulje jätab patsient ja tema vahetu ümbrus? Millises asendis ta leitakse (istudes, kõhuli, selili, külili lamades)? Kas patsient näib olevat haige või vigastatud? Kas ta on kahvatu, tsüanootiline või higine? Milline on patsiendi kehaasend, kas on näha märke hirmust, valust või õhupuudusest? 3. Millised on juuresolijate, pereliikmete või sõprade reaktsioonid patsiendi seisundile? Tsüanoos – naha ja limaskestade sinakus Küsitlus – kuulmismeele rakendamine Küsitlus on plaanitud suhtlemine, et saada olulist infot edasisteks uuringuteks ja raviks. Esitatakse küsimusi nagu:
2922. Tihti tekib sipelgatel saagi tassimisel raskusi, sest iga sipelgas tirib oma panust anda tahtes saaki erinevas suunas. 2923. Ämblik sirutab jalgu vererõhu abil; veritsev haav muudab ta liikumisvõimetuks. 2924. Eluohtlikku verekaotust tekitamata võib ühelt inimeselt verd imeda kuni 100 000 sääske. 2925. Haid ei maga kunagi. 2926. Rohtlajänesel on iga 5. 6. hüpe vaatlushüpe, mis on teistest kõrgem. 2927. Gangese jõgikonna pime jõedelfiin ujub külili. 2928. Maa pöörlemiset tekkiva inertsjõu (Coriolise jõu) mõjul pöörleb orkaan põhjapoolkeral vastupäeva ning lõunapoolkeral päripäeva. Ekvaatoril Coriolise jõud ei toimi ja seetõttu ei saa orkaan oma struktuuri muutmata üle ekvaatori liikuda. (AGA Coriolise jõud EI mõjuta vee äravoolusuunda kraanikausist!) 2929. Saba on pikk hüppajatel ja ronijatel (tasakaal ja tugi), vahel ka ujujatel (tüür). Loomadel, kes kulgevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
