funktsioneerivate zoosporangiumidega (zoospooride tekkega või ilma). [PS: tee ise siit mingit moodi kokkuvõte- point on nendes zoospoorides vist] 4 munasseente esindajat: ebajahukaste laadsed: Kartuli lehemädanik ja õieliste piimläige, vesihallikulaadsed: vähikatk ja vee-elanike haigused asualt öelda, ei oska ma sulle öelda, mille poolest nad erinevad, lihtsalt see, et kandseentel on viljakeha (kandseened on nt kukeseen ja puravik), aga munasseened on kui oled kuskil näind mõnel taime lehel hallikat kihti peal nagu vatt või tolm.. Noh see peaks andma ülevaate, mis asjad need on.. Netist ei leia kah just eriti vastuseid.. vähe on materjale.. 33. Meioosi peamised astmed inimesel toiduahel vetikas-vesikirp-ahven-haug
kogustes. Eriti hinnatakse ekstraktiivaineid, mis annavad seentele iseloomuliku maitse ja lõhna. Paremateks loetakse noori seeni. Seente liike on arvukalt ja enamik neist on söödavad. Mittesöödavate hulgas on ka väga mürgiseid (roheline ja valge kärbseseen). Toruseened on kõik puravikulised, millest parimaks loetakse kivipuravikku. Lehikseentest on tuntumad sampinjonid, kuuseriisikas (parimad lehikseened), kase-, valge- ja männiriisikas, kukeseen, pilvikud jt. narmasseentest põdramokk ning kottseentest mürklid, trüflid ja kogritsad. Värskelt säilivad seened halvasti. Kuivatatakse toru- ja kottseeni. Kuivatatud kivipuravikku nimetatakse ka valgeks seeneks (säilitab valge värvuse, ülejäänud toruseened muutuvad mustaks). Soolatakse lehikseeni (parim on kuuseriisikas). Marineeritakse kõiki seeni, kusjuures parimad on noored ja väikese kübaraga seened.
P unane nimestik on andmebaas, kust saame teavet looduses kategooria ohuväline (LC). Ohuvälised liigid on näiteks elavate liikide seisundi kohta. Selle koostamisel hinnatakse IUCN-i kukeseen, raudrohi, harilik mänd, päeva-paabusilm, ahven, (Rahvusvaheline looduskaitseliit) välja töötatud reeglistiku alusel liikide kärnkonn ja harakas. väljasuremisohtu
· liik peab olema meeldiva maitse- ja lõhnaomadustega, · liik peab olema varumispiirkonnas sage. I kategooria seened: võrk-, kase-, harilik-, männi-kivipuravik, taker-, porgand-, tõmmu-, valge-, kolla-, kase-, tavariisikas, kitsemampel, kuiv pilvik ja triibuline heinik. II kategooria seened: kuuse-, karvane riisikas, sügis-limanutt, haava-, kase-, pomerants-, palupuravik, lamba-, kuld-, või-, liivtatik. III kategooria: harilik kukeseen, timpnarmik, lepa-, haava-, kahkjas-, hallipiimane riisikas, pruun kobarheinik, kollane harik, mustjas- kase-, ruske-, hõim-, tuhmuv-, kirbe- kollane-, soo-, kahkjas- kuuse-, mage-, veinpunane-, ere pilvik, pruun-, rohekas sametpuravik. IV kategooria seened: männiliimik, sinijalg-, limavöödik, pihkane liimik, oliiv-limanutt, oranz-, männiriisikas, punajalg-, verev pilvik, harilik põdramokk, lehmatatik. PUUDE KÕRVALPRODUKTIDE VARUMINE TÕRV Ülevaade traditsionaalsest kasutusest 16