Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
See pole aga paratamatu. Nimelt globaalsusega kaasneb see, et riigi ülimusliku ainusubjektsuse aeg hakkab läbi saama. Raske, kui mitte päris võimatu on kujutada ette ka mingi globaalse üliriigi tekkimist, mis täiel määral suudaks üle võtta seni rahvusriikidele kuulunud ülesanded ja valitsemismeetodid. Õigusloome tuleks viia sõna otseses mõttes teaduslikule alusele, et saada sotsiaalselt adekvaatne õigus. Globaliseeruvas ühiskonnas, kus rahvuslik-riiklikud kooslused tormiliselt väljuvad tavapäraselt kontrollitavatest piiridest, võib saavutada kvalitatiivselt uuel tasemel kontrolliarengute üle just polüsubjektsuse sihikindla arendamisega, inimeste ühiskondlikus kooselus polüsubjektse eneseregulatsiooni ala otsustava laiendamisega. See tähendab orienteerumist ühiselu tegelike subjektide suhtlustasandile. Regulatsioon koosluse siseselt peaks jääma subjekti enda hooleks. 3. Sotsiaalse kontrolli mõiste, liigid ja funktsioonid
Kõik see, mis on konventsionaalne ja seaduslik, ei pruugi (ja sageli ka ei ole) olla eetiline. Kohtunikuks saab inimese enda südametunnistus. Iga arengustaadiumiga kaasneb ego vähenemine, maailma avardumine ning vaimse vabaduse suurenemine. Eneseteadvus ja põlvkondade sidusus Tommy Hellstein arutleb oma raamatus "Kolmas võimalus" (2009) põlvkondade sidususe üle seoses inimese identiteediga. Ta hoiatab välistele väärtustele ülesehitatud kultuuri eest, mis lõhub sisemised väikesed kooslused. Inimesed, kes loodavad vaid iseendale, ei hooli ka sugupõlvede vahelisest ühtekuuluvusest. Tegelikult kuulume meie, inimesed, ühte ja see ühtekuuluvus ulatub ajas kaugele tagasi. Teisiti öeldes saame me endale juured, saame sugupõlvedeülese ühtekuuluvus- ja ühtsustunde. Tunne, et oleme midagi väärt, kootakse meie keha igasse rakku. Me saame ilmselge tunde, et oleme väärtuslikud. Selle eest pole vaja võidelda, see on meil juba olemas
Ei tulnud senised kohtuorganid enam asjadega toime. Oblastites-linnades jne loodi troikad, kuhu kuulus kohalik parteijuht, kohalik Nõukogu juht ja kohalik julgeolekuboss, need hakkasid ise langetama kohtuotsuseid. Ei olnud mingit staatust ega haridust, oma parima äranägemise korras langetasid karistusi, k.a maha laskmine. Lisaks sellele, kuna tegemist oli sadade tuhandete inimestega, ei olnud võimalik mõista kohut ükshaaval. Seetõttu klopsiti arreteeritutest kokku väljamõeldud kooslused, salajased org-d, süüasjad, mõisteti kohut nimekirja alusel. Mitusada inimest ühe suletõmbega määrati sageli surma. Eelistatud karistuseks kõigile rahvavaenlastele kujunes maha laskmine. Paremal juhul võis asendada 10-aastase sunnitöökaristusega. Järk-järgult hakati kaasama ka rahvavaenlasteks tunnistatud isikute perekonnaliikmeid. 1937 keskel anti välja määrus, et rahvavaenlaste naised tuleb saata 8-10 a-ks sunnitööle, lapsed pääsesid kergemini, kuni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
